„Taevad jutustavad . . . ”

Umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel su praegusest asupaigast särab taevas päike oma tulises sädeluses. Kuigi teda on tuhandeid aastaid jumalana kummardatud, on meie hiilgav taevane naaber hoopis tunnistus oma Looja vägevusest, „kes on teinud taeva ja maa”. (Laul 115:15) Selle sära ja soojus on maapealse elu jaoks hädavajalikud. Ja tõsiasjad, mida teadlased selle kohta on teada saanud, täidavad meid imestusega.

Me oleme kuulnud, et päike toodab tohutul hulgal energiat. Kas sa teadsid, et maale jõuab vähem kui pool miljardikku soojusest ja valgusest, mida ta toodab? Sellegipoolest moodustab see osake kolossaalsed 240000000000000 hobujõudu!

Kuidas päike kogu seda energiat toodab? Selle tuumas asuva tohutu tuumareaktori abil, mis toodab energiat, tarvitades igas sekundis 3,6 miljonit tonni vesinikku. Inimkonna õnneks on päikesel piisavalt kütust, nii et see protsess saab jätkuda miljardite aastate jooksul.

Mõned teadlaste avastused tekitavad uusi küsimusi. Näiteks vibreerib päike kogu aeg nagu metall-leht, mis on haamriga löögi saanud. Miks? Samuti mõtle sellele: päikese lõõmav tuum on selle kõige kuumem osa ja kaugemate kihtide suunas selle temperatuur langeb. Aga kui me jõuame päikese atmosfääri kõige välimise kihi, kroonini, olukord muutub. Kroon on kuumem kui põlevale tuumale lähemal asuvad kihid. Miks?

Lisaks, sel ajal kui päike — nagu ka maa — pöörleb, pöörlevad selle eri osad erineva kiirusega. Näiteks pöörleb väliskiht kiiremini kui sisekihid. Miks? Ja kuidas on see võimalik? Siis on veel olemas päikeselaigud. Need päikese väliskihi plekid ilmuvad ja kaovad korrapäraselt iga 11 aasta järel. Miks nad nii korrapäraselt muutuvad?

Kuigi päikese kohta on veel palju teada saada, paneb see, mida me juba teame, meid vaatama aukartusega Jehoovale, päikese Loojale. Iga kord, kui me päikest näeme, tuleb meile meelde, et „taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd”. — Laul 19:2.