Miks peaks religiooni vastu huvi tundma?

MAAKERA igas riigis tuntakse religiooni vastu huvi. Teisest küljest on jälle palju neidki, kes ütlevad üsna avameelselt, et nad ei tunne religiooni vastu mingit huvi. Ent kas nad on alati sellisel arvamusel olnud?

Inimese loomus on juba selline, et ta ei leia tõelist rahulolu ainult materiaalsetest asjadest. Inimestel on ka vaimsed vajadused. Igapäevaelu, mis keerleb üksnes füüsiliselt hädavajalike asjade hankimise ümber ja mis vaid vahetevahel annab võimaluse lõõgastuda, ei rahulda täielikult inimese sisimaid vajadusi. Vastupidiselt loomadele soovivad inimesed teada saada järgmist: mis on elu eesmärk? kas praegune lühike elu, milles on palju ilusat, ent ka palju ebameeldivat, ongi kõik? Kas pole sinagi selliseid küsimusi esitanud?

Kummatigi on miljonid tänapäeval elavad inimesed üles kasvanud keskkonnas, mis ei ole soodustanud tõsise huvi teket religiooni vastu. Sellist mõju on neile avaldanud ehk vanemad, õpetajad, eakaaslased või isegi valitsus.

Albaania noormees Skalabrino selgitas, et kommunistliku valitsuse all õpetati inimestele, et Jumalat ei ole olemas. Lisaks sellele oli neil religioonist ohtlik rääkidagi; selle eest võidi vangi panna. Kuid aastal 1991, mil ta pagulasena Šveitsis oli, pakuti talle võimalust Piiblit uurida. Ta võttis selle pakkumise vastu. Miks?

Albaanias oli ta küll kuulnud, et on olemas selline raamat nagu Piibel, kuid tegelikult ei teadnud ta Piiblist midagi. Sellepärast ehk ei olnudki alguses tema peamiseks ajendiks soov Piiblit mõista. Kui talle öeldi, et tal on võimalus õppida tundma Jumala eesmärki inimkonna ja maa suhtes, nägi ta selles ühtlasi võimalust parandada kohaliku keele oskust. Ent peagi ta leidis, et see, mida ta õpib, rahuldab tema tõsist sisemist soovi vaimsete asjade järele. Tema südant soojendas Jumala tõotus uuest maailmast, kus kõikjal valitseb rahu, maailmast, kus inimesed saavad elada igavesti ning tunda rõõmu kõigi eluks hädavajalike asjade küllusest. Tema huvi kasvas, kui ta sai teada, et temagi koos oma perekonnaga võib kuuluda sellesse uude maailma. Kuna ta ei suutnud seda head sõnumit vaid enda teada jätta, helistas ta oma Albaanias elavale perekonnale, et jagada seda sõnumit ka nendele.

Aleksei, kes elab Venemaal, oli samuti üllatunud, kui ta nägi, millist mõju Piibli täpne tundmine inimese elule võib avaldada. Kuna ta oli probleemidest vaevatud ning võimetu leidma rahuldavat selgitust elu eesmärgi kohta, kavatses ta endalt elu võtta. Kuid enne seda läks ta Soome ühte oma sõpra külastama. Rongis sõites rääkis ta oma probleemidest reisikaaslastele. Nende hulgas oli üks Jehoova tunnistaja, kes ergutas teda Piiblit uurima, kuna Piibel näitab, kuidas selliseid probleeme lahendada. Kuid Aleksei oli selles suhtes skeptiline. Tagasiteel oli tal samalaadne kogemus. Sel korral oli tegemist teise tunnistajaga, kes hakkas temaga rääkima ning ütles, et ka temal on samasuguseid probleeme olnud, kuid Piibel on aidanud tal neist jagu saada. Temagi julgustas Alekseid Piiblit uurima. Kui ta koju oli jõudnud, helises telefon. Helistajaks oli üks teine sõber, kes uuris koos tunnistajatega ning oli seetõttu väga õnnelik. Aleksei hakkas mõtlema, et võib-olla suudaks Piibel tõepoolest anda seda, mida ta vajab, kuid ta teadis, et ilma abita ei saa ta Piiblist aru. Ta oli nõus koos Jehoova tunnistajatega korrapäraselt kodus Piiblit uurima ning ta hakkas käima nende koosolekutel. Ei võtnud kaua aega, kui ta mõistis, miks need, kes oma elu Piibli õpetuste järgi kujundavad, on nii õnnelikud, kuigi ka nemad seisavad silmitsi probleemidega, mis on tervel inimkonnal.

Jeesus Kristus, kes tunneb inimese loomust, teatas: „Inimene ei ela ükspäinis leivast.” (Matteuse 4:4) Ta ütles ka järgmist: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest.” (Matteuse 5:3, NW) Nende õnn tuleneb sellest, et nad on täiesti teadlikud oma vajadustest, astuvad kohaseid samme nende vajaduste rahuldamiseks ning kogevad Jumala õnnistust. Ometi ei suuda me oma vaimseid vajadusi rahuldada lihtsalt sel moel, et astume kiriku liikmeks või võtame osa mõnest religioossest kombetalitusest. Religioon, mis on suures osas rituaalne, võib küll emotsionaalselt kaasa haarata, kuid kas see pakub eluprobleemidele realistlikke lahendusi? Kas religioon rahuldab sinu vaimseid vajadusi, kui ta vaatamata sellele, et ta mõningaid häid põhiõpetusi toetab, ei suuda selgitada elu tegelikku eesmärki? Veelgi suurema tähtsusega on aga küsimus, kas sellise religiooniga tegelemine viib sind headesse suhetesse Jumalaga? Ilma selleta ei ole võimalik saavutada tõelist rahulolu.

Seda silmas pidades otsivad paljud inimesed midagi, mida nad ei ole veel leidnud.

[Pilt lk 3]

Kas sa suudad oma vaimseid vajadusi tõeliselt rahuldada, kui astud kiriku liikmeks?

[Pilt lk 4]

Paljud on leidnud, et Piibli mõistmine annab elule uue mõtte