„Ma pole iial midagi sellist näinud!”
VAHITORNI Ühingu Argentina harubüroole tehti 1993. aastal ettepanek saata tuhat delegaati Tšiilis Santiago linnas toimuvale Jehoova tunnistajate neljapäevasele „Jumala õpetuse” piirkonnakonvendile. Esmakordselt kutsuti Argentina Jehoova tunnistajaid suure grupina välismaal toimuvale konvendile.a Kuidas sellele vastati? Ühtekokku saabus rohkem kui 8500 avaldust, mille alusel valiti 1039 delegaati.
Selle 1400 kilomeetri pikkuse teekonna tarvis Buenos Airesest Santiagosse üüriti kokku 14 bussi. Köitev maastik muutis 26-tunnise reisi veelgi suurepärasemaks. Andisid ületades möödusid delegaadid 6960 meetri kõrguse Aconcagua lähedalt, mis on läänepoolkera kõrgeim tipp. Eriliselt meeldejääv oli järsk, looklev allatee Tšiilisse. Bussijuhid teenisid ära tulise aplausi sõidu eest nii keerulisel maastikul!
Kõige kaunimat vaatepilti pakkus aga konvent ise. Kui värskendav oli selles rahvuslike konfliktide ja rassivaenu maailmas näha ühinenud rahvahulka 80000-st inimesest 24 maalt — tõelist rahvusvahelist vennaskonda! Nähes oma silmaga seda ühtsust, mis valitses konvendikülaliste seas, väljendasid mõned bussijuhid soovi Jehoova tunnistajate kohta rohkem teada saada. „Ma pole iial midagi sellist näinud!” hüüatas üks nendest.
[Allmärkus]
a Argentina valitsuse piirangud aastatel 1949 kuni 1982 tegid sellise ettevõtmise võimatuks.