Kuningriigi kuulutajad teatavad

„Kõik su käsud on tõde!”

VEIDI enne oma surma manitses Mooses iisraellasi, et nad kuuletuksid kõikidele Jehoova käskudele. Ta ütles: „Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle käsuõpetuse kõigi sõnade järgi! Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu!” (5. Moosese 32:46, 47).

Sadu aastaid hiljem tõstis laulik esile Jumala kõikide õpetuste tähtsust, kui ta ütles: „Sina oled ligi, Jehoova, ja kõik su käsud on tõde!” (Laul 119:151). Esimesel sajandil viitas Jeesus, kui väärtuslik on „iga sõna, mis väljub Jumala suust” (Matteuse 4:4, UT). Ning Jumala juhtimise all kirjutas apostel Paulus, et „kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik” (2. Timoteosele 3:16).

Kahtlemata ootab Jehoova Jumal, et tema kummardajad võtaksid tõsiselt kogu sõnumit, mis tema Sõna lehekülgedel on ära toodud. Piiblis pole ainsatki kirjakohta, millel puuduks väärtus. Just nii suhtuvadki Jehoova tunnistajad Jumala Sõnasse, nagu seda näitab järgmine kogemus Mauritiuselt.

Hr. D—— elas väikeses külas, kus ta töötas öövahina. Ta oli kaua aega siiralt otsinud seda, kuidas Jumalat õigel viisil kummardada. Öösiti oma vahikorra ajal hakkas ta Piiblit lugema. Varsti oli ta selle kaanest kaaneni läbi lugenud. Ta sai teada, et Jumala nimi on Jehoova — nimi, mis esineb palju kordi tema hindikeelses Piiblis. Eriti huvitas teda Ilmutusraamat.

Siis küsis ta endalt, kas on olemas religiooni, kes järgiks kogu Piiblit. Ta märkas, et need religioonid, millega tema tuttav oli, järgisid Piiblit ka kõige paremal juhul vaid osaliselt. Mõned religioonid tunnistasid Heebrea Kirju ja hülgasid Kristlikud Kreeka Kirjad. Teised religioonid eirasid Heebrea Kirju, omistades praktilist väärtust vaid Kristlikele Kreeka Kirjadele.

Ühel päeval nägi hr. D—— abielupaari, kes oli vihma kätte jäänud, ning pakkus neile oma kodus peavarju. Need olid Jehoova tunnistajad. Naise käes oli raamat „Peagi on käes ilmutuse suurejooneline haripunkt!” (Revelation—Its Grand Climax At Hand!)a. Otsekohe küsis hr. D—— neilt seda raamatut. Tunnistajatele tundus, et materjalist, mis põhineb Ilmutusraamatu prohvetiennustustel, on tal liiga raske aru saada, seepärast pakkusid nad talle selle asemel teist väljaannet. Kuid hr. D—— nõudis kindlalt „Ilmutuse” raamatut.

Kui ta sai oma eksemplari, luges ta selle kiiresti läbi. Siis nõustus ta Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Varsti avaldas talle muljet see, et tunnistajad suhtuvad kogu Piiblisse sügava lugupidamisega. Ta hakkas käima korrapäraselt Jehoova tunnistajate kuningriigisaalis koosolekutel, kus uuritakse hoolikalt nii Heebrea kui ka Kristlikke Kreeka Kirju. Nüüd on ta Kuningriigi kuulutaja ja kristliku koguduse ristitud liige.

[Allmärkus]