Kas need kõik on Jumala ilmutused?

KAS Jumala vaim võis lisaks pühale Piiblile inspireerida ka teiste mõnede arvates pühade raamatute kirjapanekut? (2. Timoteosele 3:16.) See küsimus tõstatati ühes Itaalia jesuiitide ajakirjas („La Civiltà Cattolica”), mida kirjastatakse Vatikani „riigisekretariaadi juhtimisel” ning mida seega peetakse katoliiklaste ringkondades autoriteetseks väljaandeks.

„Jumal puistas oma Püha Vaimu tegevuse kaudu Sõna seemet isegi mõningatesse mittejuudi ja mittekristliku traditsiooniga pühadesse raamatuisse,” öeldi selles jesuiitide ajakirjas. Jesuiidid usuvad, et „pühad” raamatud, nagu zoroastrismi Avesta või konfutsianismi „Nelikraamat”, kirjutati „mitte päris ilma Püha Vaimu mõjutuseta ja seega sisaldavad need mingil määral ’Jumala ilmutust’ ”.

Artikkel teeb siiski ühe täpsustuse. „Mitte kõik, mida need pühad raamatud sisaldavad, pole Jumala sõna,” öeldakse seal ning lisatakse, et inimesi, kes need raamatud kirjutasid, võis mõjutada „polüteistlik keskkond või filosoofiline ümbruskond”, kus nad elasid ja tegutsesid. Itaalia ajalehe „La Repubblica” Vatikani-korrespondent Marco Politi ütleb, et mainitud seisukoht „teeb võimalikuks varem mõeldamatud suhted katoliku kiriku ja tähtsate ajalooliste usundite vahel”, ilmutades seega vaimu, mis on valitsenud mitmetel usutunnistuste vahelistel palvekoosolekutel, näiteks sellel, mis toimus Assisis 1986. aastal Johannes Paulus II innukal eestvedamisel.

Jehoova ei ole korratuse ja segaduse Jumal (1. Korintlastele 14:33). Seepärast ei saa me õigustatult väita, et tema püha vaim ehk tegev jõud on inspireerinud kasvõi osakese mõnest raamatust, mis pole tema Sõna Piibliga täielikus kooskõlas. Selle asemel et õhutada erinevaid „religioosseid traditsioone” oikumeenilisele tegevusele, kirjutas kristlik apostel Paulus, et on olemas ainult „üks lootus, .. üks Issand, üks usk, üks ristimine” (Efeslastele 4:4, 5).

See „üks lootus” rajaneb usul Jeesusesse Kristusesse. Piibel ütleb sobivalt: „Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” (Apostlite teod 4:12). Ükski teine „püha raamat” ei esitle Jeesust kui Jumala eesmärkide peamist täideviijat. Ainult siis, kui me tunnustame Piiblit Jumala Sõnana, võime sealt teada saada pääsemisvõimalusest, mille Jehoova Jumal on meile armastavalt korraldanud (Johannese 17:3; 1. Tessalooniklastele 2:13).