Kuningriigi kuulutajad teatavad
Iga võimalus kasutatakse ära
JEHOOVA TUNNISTAJAD on kõikjal maailmas tuntud oma piiblilise haridustöö poolest. Kuid nad viivad läbi muidki ühiskonnale kasulikke programme. Need on leidnud inimeste seas head vastuvõttu, mida tõestavad järgnevad kogemused Ecuadorist.
◻ Ühe suure klaasivabriku juhtkond soovis korraldada oma töötajatele kursuse perekondlikest väärtushinnangutest. Personaliosakonna juhataja esitas mitmele katoliku preestrile kutse selles kursuses osaleda, kuid ükski neist ei olnud valmis tulema. Üks preester mainis talle, et on äärmiselt vähe neid preestreid, kes oskaksid sel teemal kõnelda, seepärast ei ole ilmselt võimalik sellele kursusele kedagi leida. Sellest kuuldes leppis samas vabrikus töötanud Jehoova tunnistaja kokku, et seda vabrikut külastaks vend, kes sageli äriterritooriumidel kuulutamas käib.
Kohe järgmisel päeval läks see tunnistaja personaliosakonna juhataja jutule ja esitas talle õppekursuse kava. Teemad olid võetud Vahitorni ühingu mitmesugustest väljaannetest. Juhataja oli rabatud. Ta valis välja kolm arutlusteemat: inimsuhted, tööeetika ja eetika perekonnaringis. Seejärel leppisid nad kokku, et käsitlevad seda materjali kõigi töötajatega.
Töötajad jaotati seitsmesse rühma, igaühte kuulus 30 inimest, ning seejärel tegid kolm võimekat venda neile selle informatsiooni põhjal ettekande. Millised olid tulemused? Päris mitmed töötajad palusid, et tunnistajad neid kodus külastaksid, ja kokku levitati 216 piibliõppevahendit. Kõik see oli sedavõrd muljetavaldav, et juhtkond uuris, kas tunnistajad võiksid järgmise loengusarja ette valmistada.
◻ Hiljuti võeti Ecuadoris vastu seadus, mis lubab koolides usuõpetust anda. Misjonärist õde külastas ühe algkooli direktrissi ning tundis huvi, kuidas selles koolis uue seaduse elluviimisega läheb. Direktriss selgitas, et nad püüdsid alustada programmi, mis räägiks Maarja austamisest, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Õde märkis, et taoline programm võib valmistada raskusi mittekatoliiklastest lastele, ja direktriss oli sellega päri. ”Kuid meil on programm, mis õpetab Piibli moraaliväärtusi ja ei suru kuidagiviisi inimesele peale mingit kindlat religiooni,” ütles misjonär. ”Aga millal te saate tulla? Kas ülehomme sobiks?” küsis direktriss vastuseks. Misjonär näitas talle raamatut ”Kuula Suurt Õpetajat” ja nad otsustasid käsitleda tundides peatükki ”Õndsad on rahunõudjad”.
Misjonär tuligi tagasi ja kolme tunni jooksul käis ta rääkimas seitsmele klassile, seejuures direktriss kuulas kõike seda kõrvalt. Kui lõppes tund viienda klassiga, ütles üks õpilane: ”Miss, palun minge kindlasti ka kuuendasse klassi. Nad muudkui tahavad meile kolki anda ja alustavad kaklust!” Üks õpetaja märkis: ”Vägivald on tõeline mureteema. On tarvis võtta rohkem aega selle arutamiseks.”
Lepiti kokku, millal see õde uuesti kooli külastab, et arutada järgmisena selliste teemade üle nagu sõnakuulelikkus ja valetamine. Siiani on tulemused olnud väga head. Nähes seda misjonärist õde tänaval jalutamas, jooksevad lapsed talle vastu teda tervitama ja küsivad Piibli kohta küsimusi. Teised tutvustavad teda uhkelt oma vanematele. Peale selle on alustatud kahe selle kooli õpilasega kodust piibliuurimist.