Kas Maarja suri loomulikku surma?

VASTAVALT Vatikani ajalehele ”L’Osservatore Romano” ütleb katoliiklik Maarja taevamineku doktriin: ”See patuta Neitsi, kes oli kaitstud pärispatu mistahes häbipleki eest, võeti üles kehas ja hinges taevasesse ausse, kui ta maine elu lõppes.” See õpetus on pannud mõningaid katoliku teolooge väitma, et Maarja ”ei surnud, vaid tõsteti kohe maisest elust taevasesse ausse”, öeldakse ajalehes.a

Hiljuti heitis paavst Johannes Paulus II sellele küsimusele teistsugust valgust. Üldisel audientsil Vatikanis 25. juunil 1997. aastal ütles ta: ”Uus Testament ei anna mingit teavet Maarja surma tingimuste kohta. See vaikus laseb arvata, et see toimus loomulikult, pole ühtki detaili, mis eriliselt märkimist vääriks. [—] Arvamused, millega toetatakse mõtet, et ta ei saanud surra loomulikku surma, näivad alusetud.”

Paavst Johannes Pauluse mõtteavaldus tekitab patuta eostuse dogmasse sügava lõhe. Kui Jeesuse ema oli ”kaitstud pärispatu mistahes häbipleki eest”, kuidas sai siis Maarja surra ”loomulikku surma”, mis on patuse Aadama patu tagajärg? (Roomlastele 5:12.) See teoloogiline dilemma on tekkinud sellest, et katoliku kirikul on Jeesuse emast moonutatud pilt. Pole siis üllatav, et see küsimus on katoliku kirikus jagunemisi ja segadust põhjustanud.

Samal ajal räägib Piibel, et Maarja oli alandlik, ustav ja vaga, ning ta ei pane neid omadusi ”patuta eostuse” arvele (Luuka 1:38; Apostlite teod 1:13, 14). Piibel ütleb lihtsalt: ”Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Jah, Maarja päris patu ja ebatäiuse nagu ülejäänud inimkond ning pole vähimatki tõendit selle kohta, et ta oleks surnud mingil muul moel kui loomulikku surma. (Võrdle 1. Johannese 1:8—10.)

[Allmärkus]