Kuningriigi kuulutajad teatavad

Tõelise Jumala otsimise vaev tasutakse

KÜMNENDAL sajandil e.m.a. oli kahest suguharust koosnevas Juuda kuningriigis maad võtnud valekummardamine. Keset seda ohjeldamatut ebajumalakummardamist elas aga üks mees, kelle süda oli õiglane Jumala ees. Tema nimi oli Joosafat. Prohvet Jehu ütles tema kohta: ”Ometi leidub su juures ka häid asju, sest sa oled .. oma südant valmistanud Jumalat otsima!” (2. Ajaraamat 19:3). Ka tänapäeval, neil rasketel aegadel, on miljonid inimesed ”oma südant valmistanud” tõelist Jumalat Jehoovat otsima (2. Timoteosele 3:1—5). Seda kinnitab järgnev kogemus Lääne-Aafrikast Togost.

Casimir õppis katoliiklikus koolis ja käis esimest korda armulaual 9-aastaselt. Ent selleks ajaks, kui ta 14-aastaseks sai, oli ta kirikuskäimise lõpetanud. Selle tõttu elas ta pideva hirmu all, mõeldes, et missalt puudumise pärast satub ta lõpuks põrgutulle või vähemalt puhastustulle.

Koolis ühines Casimir grupi noortega, kes said kord nädalas kokku, et Piiblit uurida. Ta hakkas ka omal käel Piiblit lugema. Ükskord luges Casimir Ilmutusraamatust lugu hirmsast metsalisest, kes tuli välja merest (Ilmutuse 13:1, 2). Kui ta piibliuurijate grupi juhatajalt selle kohta selgitust küsis, ütles see, et tegu on ehtsa metsalisega, kes tõepoolest tõuseb merest. See selgitus tegi Casimiri rahutuks, sest ta elas Atlandi ookeani ranniku lähedal. Ta oli kindel, et ta on metsalise esimeste ohvrite hulgas.

Selleks et metsalisega kohtumist vältida, hakkas Casimir raha koguma, et ta võiks põhja pool olevasse kõrbesse põgeneda. Ta rääkis oma plaanidest ühele klassivennale. Klassivend, kes on Jehoova tunnistaja, kinnitas talle, et merest ei tõuse mingit sõnasõnalist metsalist. Veidi aega pärast seda kutsuti Casimiri kuningriigisaali koosolekutele. Talle need koosolekud meeldisid ja ta hakkas neist regulaarselt osa võtma. Ta nõustus ka koduse piibliuurimisega.

Kui Casimir uurimises edenes, algas perekonna vastuseis. Tema pere tegeles esivanemate kultusega ja sõi ohverdamisest üle jäänud liha, millest oli jäetud veri välja laskmata. Kui Casimir liha söömisest viisakalt keeldus, ähvardati teda ja paluti kodunt lahkuda. Casimir säilitas rahu ja ähvardused jäid täide viimata. Kuid kolme kuu jooksul pakuti perekonna söögiaegadel ainult taolist liha. Casimiril oli küll raske kõhtu täis saada, kuid ta pidas nii selles kui ka muudes raskustes vastu.

Casimir jätkas vaimset edenemist ja ta pühendus ning lasi end ristida. Hiljem määrati ta teenistusabiliseks ja ta võttis osa Togos korraldatud teenistusväljaõppe kooli neljandast kursusest. Praegu tunneb ta rõõmu vabatahtlikust teenistusest harubüroos.

Jah, kui õigeks on paljudel puhkudel osutunud kuningas Taaveti sõnad: ”Kui sa teda [Jehoovat] otsid, siis sa leiad tema” (1. Ajaraamat 28:9).

[Pildid lk 8]

Casimir (paremal) tunneb rõõmu vabatahtlikust teenistusest harubüroos