”Tajusin rahumeelset õhkkonda”

ÜKS saksa keelt kõnelev mees läks Jehoova tunnistajate konvendile, et tunnistajate taga ”luurata”. Mispärast? Tema eesmärk oli ”paljastada see sekt ja päästa oma sõbrad eksiteelt”. Pärast konvendilkäiku kirjutas ta oma sõpradele järgmise kirja:

”Konvendipaigale jõudes olin segaduses, kas see on ikka õige koht. Silmapiiril polnud ühtegi inimest ning maas polnud ei prahti ega õllepurke. Kui läksin lähemale, nägin staadioni sissekäigu juures kahte härrasmeest. Nad tervitasid mind ja lasid mu sisse.

Ma arvasin, et kuulen tuhandete sealviibivate inimeste lärmi, ent valitses vaikus. Mõtlesin, et küllap on kogu väljaku peal laiali vaid käputäis inimesi.

Staadionil haaras kohe mu tähelepanu laval etendatav näidend. Alles hiljem märkasin, et staadion on tuhandeid tähelepanelikke kuulajaid tungil täis. Tajusin rahumeelset õhkkonda. See, mida ma ülejäänud konvendi kestel kuulsin, nägin ja tundsin, jättis mulle sügava jälje.

Jehoova tunnistajatega seltsides panin ma tähele nende õnnelikke nägusid ja armastavat käitumist. Järsku turgatas mulle pähe mõte, et see on tõesti Jumala rahvas!”

Selle asemel et päästa oma sõpru eksiteelt, palus see noormees neid temaga Piiblit uurida. Mis oli tulemus? Praegu on ta kristlik kogudusevanem. Ta teenib koos oma perega Šveitsis ühes Zugi koguduses.