Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda ”Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

◻ Miks sobib Pauluse väljendit ”saadikud Kristuse asemel” kasutada võitud kristlaste kohta (2. Korintlastele 5:20, UM)?

Muistsel ajal läkitati saadikud teele peamiselt vaenuajal, et sõda ära hoida (Luuka 14:31, 32). Kuna patune inimmaailm on Jumalast võõrdunud, on Jumal läkitanud oma võitud saadikud tegema inimestele teatavaks oma lepitustingimusi, kutsudes neid üles otsima rahu Jumalaga. (15/12, lk. 18.)

◻ Millised neli tegurit tugevdasid Aabrahami usku?

Esiteks näitas ta oma usku Jehoovasse sellega, et ta kuulas, kui Jehoova rääkis (Heebrealastele 11:8); teiseks oli ta usk tihedalt seotud tema lootusega (Roomlastele 4:18); kolmandaks rääkis ta tihti Jehoovaga ja neljandaks toetas Jehoova Aabrahami, kui see järgis jumalikku juhatust. Samad tegurid võivad tugevdada praegu ka meie usku. (1/1, lk. 17, 18.)

◻ Mida on mõeldud väljendiga ”ära saada meid kiusatusse” (Matteuse 6:13)?

Me palume selle eest, et Jumal aitaks meil kindlaks jääda, kui meid ahvatletakse talle sõnakuulmatud olema. Jehoova võib juhatada meid nii, et me ei anna alla, ning et Saatan, ”kuri”, ei saa meie üle võitu (1. Korintlastele 10:13). (15/1, lk. 14.)

◻ Mida peab tegema see, kes tahab, et Jumal talle süüteo andestaks?

Lisaks Jumalale süü ülestunnistamisele peab ka kahetsema ja kandma ”õiget meeleparanduse vilja” (Luuka 3:8). Kahetsev hoiak ja soov halba heastada peaks ajendama teda ka otsima vaimset abi kristlikelt kogudusevanematelt (Jakoobuse 5:13—15). (15/1, lk. 19.)

◻ Miks püüda olla alandlik?

Alandlik inimene on kannatlik ja pikameelne, ta ei mõtle endast liiga palju. Inimese alandlikkus tõmbab ligi tõelisi sõpru, kes teda armastavad. Mis veelgi tähtsam, see toob Jehoova õnnistuse (Õpetussõnad 22:4). (1/2, lk. 7.)

◻ Milline oluline erinevus oli Jeesuse ja Aadama surma vahel?

Aadam oli surma ära teeninud, sest ta astus tahtlikult üle oma Looja käsust (1. Moosese 2:16, 17). Jeesus aga polnud surma millegagi ära teeninud, sest tema ”ei teinud pattu” (1. Peetruse 2:22). Seega, kui Jeesus suri, oli tal midagi ülimalt hinnalist, mida patusel Aadamal surres polnud, nimelt õigus täiuslikule inimelule. Järelikult oli Jeesuse surmal inimkonda lunastav ohvriväärtus. (15/2, lk. 15, 16.)

◻ Mida kujutab linn Hesekieli prohvetlikus nägemuses?

Kuna linn asub pühitsemata (mittepüha) maa peal, peab ta olema midagi maist. Selle põhjal võib arvata, et linn kujutab maist juhtimist, mis toob kasu kõigile neile, kes kuuluvad õiglasesse maisesse ühiskonda. (1/3, lk. 18.)

◻ Miks pesi Jeesus aastal 33 m.a.j. paasapüha tähistamise ajal oma jüngrite jalgu?

Jeesus ei seadnud sellega sisse jalgade pesemise rituaali. Ta hoopis aitas oma apostlitel omandada uut meelelaadi — alandlikkust ja valmisolekut teenida vendi ka kõige alamat sorti ülesandeid täites. (1/3, lk. 30.)

◻ Mis on teiste õpetamisel tähtsamad kui meie sünnipärased võimed?

Need on meie omadused ja vaimsed harjumused, mida oleme arendanud ning mida õpilased võiksid jäljendada (Luuka 6:40; 2. Peetruse 3:11). (15/3, lk. 11, 12.)

◻ Kuidas võiksid avaliku kõne pidajad parandada Pühakirja lugemise oskust?

Nad võivad harjutada, lugeda sama teksti valjult niikaua, kuni see tuleb soravalt välja. Kui on antud välja Piibli helikassetid, kuula lugeja mõtterõhku ja modulatsiooni ning pane tähele nimede ja võõramate sõnade hääldust. (15/3, lk. 20.)

◻ Mis mõttes ’läheb vaim Jumala juurde’, kui inimene sureb (Koguja 12:7)?

Kuna vaim on elujõud, siis ta ”läheb Jumala juurde” selles mõttes, et selle inimese lootus tulevasele elule oleneb täielikult Jumalast. Ainult Jumal võib vaimu ehk elujõu tagasi anda ja niiviisi inimese ellu tagasi tuua (Laul 104:30). (1/4, lk. 17.)