Miks anda andeks?

„TEADLASED on algatanud uurimuse, millega tahetakse tõestada, et andestamine võib parandada inimese emotsionaalset ja üsna võimalik et ka füüsilist tervist,” teatab Kanada ajaleht „The Toronto Star”. Siiski märgib uurimistöö „Stanford Forgiveness Project” juht professor Carl Thoresen (Stanfordi ülikool, USA), et „vaid väga vähesed inimesed mõistavad, mis on andestamine ja kuidas see inimest mõjutab”.

Siirast andestamist peetakse kristluse tähtsaks osaks. Ajalehe „The Toronto Star” teadaanne defineerib seda kui „selle tunnustamist, et teile on ülekohut tehtud, loobumist kogu pahameelest, mida see tekitab, ja lõpuks teile halba teinud inimese kohtlemist kaastunde ja koguni armastusega”. See pole sama mis pahateole läbi sõrmede vaadata, sellele vabandusi leida, seda unustada või olematuks pidada. Ka ei tähenda see, et lastakse end teinegi kord halvasti kohelda. Aruandes öeldakse, et tõelise andestamise võtmeks on „vihast ja negatiivsetest tunnetest vabanemine”.

Teadlased ütlevad, et seda tuleb veel uurida, millist kasu toob andestamine füüsilisele tervisele. Kuid nad mainivad teadaandes psühholoogilist kasu, mis hõlmab „vähemat stressi, muret ja depressiooni”.

Üks ülev põhjus andestamiseks on kirjas Efeslastele 4:32: „Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (meie kursiiv). Mis puutub andestamisse, siis nagu ka muudes asjades, innustatakse meid selleski jäljendama Jumalat (Efeslastele 5:1).

Kui keeldume andestamast, kuigi oleks põhjust olla halastav, võib see kahjustada meie suhteid Jumalaga. Jehoova ootab, et me üksteisele andestaksime. Ja seejärel võime paluda, et tema meile andestaks (Matteuse 6:14; Markuse 11:25; 1. Johannese 4:11).