Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Kuidas võib mõtlemisvõime olla kaitseks? (Õpetussõnad 1:4, UM.)

See võib meid hoiatada vaimsete ohtude eest ja ajendada tegema plaane targaks käitumiseks, hoidudes näiteks töökohas kiusatustest, mis viivad ebamoraalsuseni. See aitab meil mõista, et kaaskristlased on ebatäiuslikud, ja seetõttu vältida ärrituse korral rutakat tegutsemist. See võimaldab meil ka hoiduda materialistlikust survest, mis võib meid vaimses mõttes õigelt teelt kõrvale viia. (15/8, lk 21–24.)

• Kuidas saada väärt naabriks?

On kaks viisi, kuidas olla hea naaber – olla hea andja ja tänulik vastuvõtja. Hea naaber on eriti suur väärtus õnnetuse ajal. Jehoova tunnistajad püüavad olla head naabrid, kui nad teisi hoiatavad, et peagi hakkab Jumal kurjuse lõpetamiseks tegutsema. (1/9, lk 4–7.)

• Kes on Piibli järgi tõelised pühakud ja kuidas nad inimkonda aitavad?

Kõik algkristlased olid tõelised pühakud ehk pühad, keda tegi pühaks Jumal, mitte inimesed või organisatsioonid (Roomlastele 1:7). Olles kord taevasele elule üles äratatud, jagavad pühad ja Kristus maa peal elavatele ustavatele inimestele õnnistusi (Efeslastele 1:18–21). (15/9, lk 5–7.)

• Miks on kristlastel kasulik teada midagi Vana-Kreeka spordivõistlustest?

Apostel Peetruse ja Pauluse kirjades on näiteid, mis põhinevad nendel iidsetel mängudel või vihjavad neile (1. Korintlastele 9:26; 1. Timoteosele 4:7; 2. Timoteosele 2:5; 1. Peetruse 5:10, UM). Muistsele sportlasele oli oluline see, et tal oli hea treener, veel oli tal tähtis enesevalitsemist ilmutada ja sihikindlaid pingutusi teha. Nii on see ka vaimsete pingutustega, mida kristlased tänapäeval teevad. (1/10, lk 28–31.)

• Millised on raskused ja milline on tasu laste kasvatamisel võõrsil?

Paljud lapsed õpivad uue keele selgeks kiiremini kui nende vanemad, kellel võib olla seetõttu raske mõista oma laste mõtteid ja reageeringuid. Lapsed aga ei pruugi Piibli õpetustest nende vanemate keeles kergesti aru saada. Siiski saavad vanemad perekonnasidemeid tugevdada, kui nad õpetavad oma keelt lastele, kes võivad seega osata kahte keelt ja olla kodus kahes kultuuris. (15/10, lk 22–26.)

• Miks on tähtis õppida vabandust paluma?

Siiras vabanduse palumine on sageli viis, kuidas kahjustatud suhteid parandada. Piiblis on näiteid vabanduse palumise väest (1. Saamueli 25:2–35; Apostlite teod 23:1–5). Kui kaks inimest on omavahel tülis, on sageli mõlemad osapooled süüdi. Sellepärast on tarvis vastastikku mööndusi teha ja vabandust paluda. (1/11, lk 4–7.)

• Miks on isegi väikeste summade peale mängimine kahjulik?

Raha peale mängimine võib õhutada isekust, võistlusvaimu ja ahnust, mille Piibel hukka mõistab (1. Korintlastele 6:9, 10). Paljud hasartmängusõltlased alustasid varases eas väikeste panuste peale mängimisega. (1/11, lk 31.)

• Miks oli vaja tõlkida Piibel kreeka keelde, ehkki paljud Piibli raamatud kirjutati kreeka keeles, ja mis oli selle tulemus?

Uuskreeka keel erineb täiesti Heebrea Kirjade Septuaginta tõlke ja Kristlike Kreeka Kirjade kreeka keelest. Viimaste sajandite jooksul on püütud palju kordi tõlkida kas tervet Piiblit või mõnda selle osa kreeka kõnekeelde. Tänapäeval on umbes 30 osalist või täielikku piiblitõlget, millest tavaline kreeklane kergesti aru saab. Märkimist väärib Uue Maailma Pühakirjatõlge, mis anti välja 1997. aastal. (15/11, lk 26–29.)

• Miks ei nõuta kristlastelt kümnise maksmist?

Muistsetele iisraellastele antud Seaduse järgi oli kümnise maksmine vajalik Leevi suguharu ülalpidamiseks ja puudustkannatajate eest hoolitsemiseks (3. Moosese 27:30; 5. Moosese 14:28, 29). Jeesuse ohvrisurm tühistas Seaduse ja selles sisalduva kümnise maksmise nõude (Efeslastele 2:13–15). Varakristlikus koguduses oli tavaks, et iga kristlane andis vastavalt oma võimalustele ja nii, nagu ta oma südames oli otsustanud (2. Korintlastele 9:5, 7). (1/12, lk 4–6.)

• Kas Ilmutuse 20:8 näitab, et Saatan eksitab viimases katses tohutul hulgal inimesi?

Piiblisalm ütleb, et eksiteele viiduid on „nagu mereäärset liiva”. Piiblis märgistab see väljend sageli teadmata arvu, mis ei tähenda, et see on tohutu suur. Osutus, et Aabrahami sugu, keda pidi olema „nagu liiva mere ääres”, koosnes peale Jeesus Kristuse veel 144 000 inimesest (1. Moosese 22:17; Ilmutuse 14:1–4). (1/12, lk 29.)