Mida lastele Jumala kohta õpetada?
„Kogu pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, distsiplineerimiseks õiguses.” (2. TIMOTEOSELE 3:16)
LASTELE on vaja anda Jumala kohta õigeid teadmisi. Kust neid saada? Maailma kõige austatumast usuraamatust Piiblist.
Piibel on nagu Jumala kiri. Jumal räägib selles, millised on tema isikuomadused, ja annab moraalijuhised oma maistele lastele, oleme siis noored või vanad. Pöörakem tähelepanu mõningatele Piibli tõdedele ja mõelgem, mida võivad neist õppida isegi väikesed lapsed.
Mida Jumal tahab, et me tema kohta teaksime?
◼ Piibel ütleb: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:19).
Mida võib sellest järeldada? Jumal ei ole mingi ebamäärane jõud. Ta on reaalne isik ja tal on ka nimi.
◼ Piibel ütleb: „Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid ja püüdeid! Kui sa teda otsid, siis sa leiad tema” (1. Ajaraamat 28:9).
Mida võib sellest järeldada? Jehoova hoolib igast inimesest, kaasa arvatud lastest (Laul 10:14; 146:9). Ta tahab, et me teda tundma õpiksime.
◼ Piibel ütleb: „Te ei tohi halvasti kohelda ühtki ... vaestlast! Kui sa neid halvasti kohtled, nõnda et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu” (2. Moosese 22:21–23).
Mida võib sellest järeldada? Jehoova kuulab ka laste palveid. Me võime Jumalaga tihti rääkida ning anda talle teada oma sisimad mõtted ja tunded.
◼ Piibel ütleb: „Nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha!” (Laul 78:41).
Mida võib sellest järeldada? Meie sõnad ja teod mõjutavad Jehoova tundeid, seepärast tuleks hoolega mõelda, enne kui me midagi ütleme või teeme.
Kuidas suhtuda neisse, kes on meist erinevad?
◼ Piibel ütleb: „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35).
Mida võib sellest järeldada? Kuna Jumalale on meelepärased igasuguse päritoluga inimesed, ei tohiks me kedagi teistsuguse nahavärvi või teistsuguste näojoonte pärast diskrimineerida.
◼ Piibel ütleb: „Olge alati valmis kaitsma oma lootust igaühe ees, kes nõuab teilt selle kohta selgitust; kuid tehke seda tasase meele ja sügava lugupidamisega” (1. Peetruse 3:15).
Mida võib sellest järeldada? Usuteemadel vesteldes tuleks meil rääkida oma vaadetest veendunult, ent rahumeelselt. Samuti peaksime pidama lugu neist, kelle usulised tõekspidamised meie omadest erinevad.
Kuidas kohelda pereliikmeid?
◼ Piibel ütleb: „Lapsed, kuulake oma vanemate sõna igas asjas, sest see meeldib Issandale” (Koloslastele 3:20).
Mida võib sellest järeldada? Kuulekusega ei tõenda lapsed mitte ainult armastust oma vanemate vastu, vaid ka seda, et nad tahavad Jumalale heameelt teha.
◼ Piibel ütleb: „Sallige alati üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie” (Koloslastele 3:13).
Mida võib sellest järeldada? Aeg-ajalt valmistavad teised inimesed, ka pereliikmed, meile pettumust. Kui me aga tahame, et Jumal meile andestaks, tuleb meil õppida teistele andestama (Matteuse 6:14, 15).
Miks olla aus ja lahke?
◼ Piibel ütleb: „Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega” (Efeslastele 4:25, P 1988).
Mida võib sellest järeldada? Tõtt rääkides jäljendame Jumalat ja teeme talle rõõmu. Kui meile saaks harjumuseks valetada, siis sarnaneksime Jumala vaenlase Saatanaga, kes on „vale isa” (Johannese 8:44; Tiitusele 1:2).
◼ Piibel ütleb: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, peate tegema ka neile” (Matteuse 7:12).
Mida võib sellest järeldada? Meil tuleks arvestada nii oma pereliikmete kui ka teiste inimeste tunnete, mõtete ja soovidega. Kui oleme osavõtlikud, koheldakse tõenäoliselt ka meid lahkelt (1. Peetruse 3:8; Luuka 6:38).
Nagu näha, aitab Piibli õpetuste tundmine lastel kasvada tänumeelseteks ja kaastundlikeks täiskasvanuteks, kes teistest lugu peavad. Kes aga peaks lastele neid asju õpetama?