Kas sa tead?
Kes oli Estri raamatus mainitud Pärsia kuningas Ahasveros?
▪ Estri raamat Piiblis jutustab, et Ahasveros valis kuningannaks juudi neiu Estri ning et Ester päästis juudi rahva genotsiidist. Kaua aega polnud õpetlased ühel meelel, kes see Pärsia kuningas Ahasveros oli. Asi sai selgeks siis, kui dešifreeriti iidsest Pärsiast pärit kolmekeelsed raidkirjad. Need raidkirjad tõendavad üpris üheselt, et Ahasveros oli Xerxes I, Dareios Suure (Hystaspese) poeg. Pärsia raidkirjas esineb Xerxese nimi kujul, mis heebrea keelde translitereerituna on peaaegu identne Estri raamatu heebreakeelses tekstis oleva nimekujuga.
Kõik, mida Estri raamat Ahasverose kohta ütleb, kinnitab arusaama, et tegu on Xerxes I-ga. See Pärsia monarh valitses Eelamist Susast (Suusast) ühtlasi Meedia üle ning tema võimupiirkond ulatus Indiast kuni Vahemere saarteni (Ester 1:2, 3; 8:9; 10:1). ”Kogu see teave sobib Xerxese, kuid mitte ühegi teise Pärsia monarhi kohta,” ütleb õpetlane Lewis Bayles Paton. ”Ka see, millise inimesena Estri raamat Ahasverost kujutab, on kooskõlas pildiga, mille loovad Xerxesest Herodotos ja teised kreeka ajalookirjutajad.”
Milliseid tõendeid leidub selle kohta, et muistses Egiptuses tehti telliseid?
▪ 2. Moosese raamat räägib, et egiptlased sundisid oma heebrea orje telliskive tegema. Orjad pidid savisegust ja õlgedest iga päev kindla arvu telliseid valmistama (2. Moosese 1:14; 5:10—14).
Päikese käes kuivatatud telliste valmistamine oli piibliajal Niiluse orus tähtis tegevusala. Veel praegugi võib Egiptuses näha muistseid telliskiviehitisi. Telliste valmistamise protsessi on kujutatud ühel seinamaalingul Teebas vesiir Rehmira hauakambris, mis on pärit 15. sajandist e.m.a — umbkaudu samast ajast, kui toimusid 2. Moosese raamatus jutustatud sündmused.
”The International Standard Bible Encyclopedia” kirjeldab seda maalingu stseeni järgmiselt: ”Tiigist tuuakse vett; muda segatakse kabliga ja viiakse tellisetegijale käepärasesse kohta. Muda pressitakse puuraami sisse, mida tellisetegija vastu maad hoiab. Seejärel raam eemaldatakse ning värskelt vormitud tellis jäetakse päikese kätte kuivama. Telliseid vormitakse ridade viisi, ning kui need on kuivanud, laotakse need riita. Sellist tööprotsessi kasutatakse Lähis-Idas tänapäevani.”
Ka mitmed teisest aastatuhandest e.m.a pärit papüürusdokumendid viitavad orjade tellisevalmistamisele, õlgede ja tellisesavi kasutamisele ning päevanormile, mida tellisetegijad pidid täitma.
[Pilt lk 22]
Kivireljeef, millel on Xerxes (seisab) ja Dareios Suur (istub)
[Allikaviide]
Werner Forman/Art Resource, NY
[Pilt lk 22]
Rehmira hauakambri seinamaalingu detail
[Allikaviide]
Erich Lessing/Art Resource, NY