20. õppetund

Nõuanne ehitab üles

1., 2. Miks me otsime nõuandeid ja kuidas me seda saame?

¹ Tõelise Jumala kummardajad on alati kõhklematult pöördunud Jumala poole, et kõigil oma teedel juhtnööre saada. Üks Piibli laulikuist kirjutas usaldavalt: „Oma nõuga juhatad sa mind.” (Laul 73:24) Ja Jeremija kasutas ühes tõsises palves järgmisi sõnu: „Ükski asi ei ole võimatu sinul, . . . sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Jehoova, suur nõu ja vägev teo poolest.” — Jer. 32:17—19.

² Tänapäeval saavad kristlikud Jehoova kummardajad nõu tema kirjapandud Sõna ja tema tõeliste sulaste organisatsiooni kaudu. Seepärast need, kes end Teokraatlikku Teenimiskooli sisse kirjutavad, mõistavad peagi, et seal antavaid nõuandeid ja nende esitamise vaimu juhivad Piibli suurepärased põhimõtted.

3.—5. Selgita, kuidas tuleks kõnenõuande lehte ja materjali õppetundidest 21 kuni 37 koos kasutada.

³ Edenev nõuanne: Kõnenõuande leht on abivahendiks nii õpilastele kui ka kooli ülevaatajale. Sellel on loetletud kolmkümmend kuus punkti, mis aitavad õpilastel arendada võimet tõde tõhusalt esitada. Kasulik teave iga punkti kohta on lühidalt toodud selle raamatu õppetundides 21 kuni 37, ja iga õppetunni number on märgitud kõnenõuande lehele. Need õppetunnid on koostatud kasutamiseks just koos nõuandelehega. Enamasti on kaks või kolm omavahel tihedalt seotud kõneomadust liidetud ühte õppetundi, sest nendega on kasulik tegelda üheaegselt.

⁴ Äsja kooli sissekirjutanutel on kasulik hästi ette valmistuda, pidades silmas kõnenõuande lehel loetletud punkte. Kui nad peavad Teokraatlikus Teenimiskoolis oma esimese kõne, siis kooli ülevaataja (või mõni teine nõuandja, kui õpilaste arv on suur) ainult kiidab neid punkte, millega õpilane saab hästi hakkama. Seejärel keskendub nõuandja edenevalt nõuandepunktile, mis vajab õpilase esitluse parandamiseks kõige enam tähelepanu, ja annab talle ülesandeks töötada järgmise kõne puhul just selle punkti kallal. Nõuandja annab igale õpilasele teada, millal too on valmis asuma teiste nõuandelehel toodud punktide juurde.

⁵ Mõni õpilaskõneleja võib võrdlemisi kiiresti edasi minna, samal ajal kui teistel tuleb töötada punktide kallal ükshaaval, selle asemel et püüda tegelda kõikide õppetunnis toodud punktidega ühekorraga. Tegelikult on hea soovitada mõnel õpilasel teha mõne raske punkti kallal töötades mitu kõnet, nii et ta tõepoolest valdaks antud kõneomadust, enne kui ta mõne teise juurde asub.

6., 7. Milliste punktide kohta kooli ülevaataja nõu annab?

⁶ Pärast igat õpilaskõnet peaks lahkelt nõu antama, aitamaks õpilasel oma kõneoskusi jätkuvalt parandada. Kuid sellele, kes esitab juhendkõne või esiletõstetud kohad piiblilugemisest, antakse pärast kooli eraviisiliselt nõu. Sellele kõnelejale antakse nõu enamasti siis, kui ta ületas temale ettenähtud aja. Juhendkõne esitaja peaks püüdma esitada igas suhtes eeskujuliku kõne, ja võimalik, et eraviisiliselt pole tarviski nõu anda.

⁷ Punktid, milles antakse nõu, on tavaliselt need, mille kallal õpilasel oli eelnevalt soovitatud töötada. Muidugi, kui kõne on mõnest teisest küljest eriti hea, võib nõuandja kahtlemata ka seda kiita, kuid märki ta selle punkti kohta nõuandelehele ei tee. Kasutatavad märgid on järgmised: „T” (tööta selle kallal), kui oleks kasulik antud kõneomaduse kallal edasi töötada; „P” (paranenud), kui õpilane on vähemalt korra juba töötanud punkti kallal ja ilmutab paranemist, kuid tal oleks kasulik teinegi kord selle kallal töötada; „H” (hea), kui vaadeldav omadus toodi küllalt hästi esile, nii et järgmise kooliülesande ettevalmistamisel võib õigustatult siirduda teiste kõneomaduste uurimise juurde. Kui õpilasel on lugemisülesanne, vaatleb nõuandja neid nõuandepunkte, mis sobivad kõige paremini sellise ülesandega.

8.—10. Millega peaks kooli ülevaataja nõuandelehele märki tehes arvestama, et õpilast edenema julgustada?

⁸ Kooli ülevaataja peaks kasutama head vahetegemisvõimet, et antava nõuandega parimat saavutada. Kui kõneleja on täiesti algaja, siis vajab ta eelkõige julgustust. Pikemat aega koolis olnud õpilased võivad ehk oma kõnesid küll hoolega ette valmistada, pöörates tähelepanu ülesandeks antud kõneomadustele, kuid nende võimed on võib-olla piiratud. Sellistel puhkudel võib kooli ülevaataja märkida nõuandelehele „H” ja lubada õpilasel minna edasi järgmise tähelepanu vajava kõneomaduse juurde ka siis, kui teatud kõneomadust ilmutatakse kasvõi piiratud määral.

⁹ Teisest küljest võib mõnel kõnelejal olla rohkem kogemusi või loomupäraseid võimeid, aga võib-olla ta ei võtnud mingi teise kiireloomulise töö tõttu aega, et uurida temale ülesandeks tehtud kõneomadusi, ja selle tulemusena ei teinud ta ehk seda nii hästi, kui ta oleks suutnud. Kui kooli ülevaataja märgib sellisel puhul õpilase nõuandelehele „H” ja ütleb, et ta võib üle minna mõne teise kõneomaduse juurde, siis saab see tegelikult õpilase edenemisele takistuseks. Kui kõne oli selline, milles määratud omadust oleks saanud esile tuua, siis nõuandja hindab seda märgiga „T” (tööta selle kallal) ja pakub õpilasele lahkelt isiklikku abi, et aidata tal edeneda. Sel kombel innustatakse õpilasi vaatama igale kõnele mitte lihtsalt kui ülesande täitmisele, vaid kui kõnelejana edenemise tähisele.

¹⁰ Ära unusta, et see on väljaõpe, mis aitab kõnepidamises edeneda. Ära looda üleöö saada meisterlikuks kõnelejaks. See on järk-järguline protsess, mida saab kiirendada hoolsate pingutustega. Kui sa mõtled selle kõneväljaõppe programmi käigus saadud nõuannete üle ja valmistad oma ülesanded süvenenult ette, saab sinu edenemine peagi ilmsiks kõigile. — 1. Tim. 4:15.

11.—16. Milliseid juhtnööre peab nõuandja püüdma järgida, et tema nõuanne ehitaks üles?

¹¹ Nõuandja: Kooli ülevaataja peaks iganädalase õppematerjali hoolikalt läbi uurima, et ta suudaks kindlaks teha, kas ülesantud materjal oli hästi läbi töötatud, ja olla valmis korrigeerima mõningaid ebatäpsusi. Kuid ta ei peaks kunagi minema nii kaugele, et ei leiaks enam kõnedest rõõmu seepärast, et ta on materjali esitusviisi suhtes liiga kriitiline. Ka tema peaks väljendatud suurepärastest tõdedest kasu ammutama.

¹² Ta alustab nõuandmist tavaliselt sellega, et kiidab õpilast tema pingutuste eest. Seejärel asub ta kommenteerima nõuandelehe neid punkte, mille kallal kõneleja töötab. Kui mingi punkt vajab edasist tähelepanu, siis ei tuleks rõhutada niivõrd kõneleja nõrkust, kuivõrd näidata, mil viisil on võimalik paraneda. Seega ehitab selline nõuanne kõnelejat ja kuulajaskonda üles.

¹³ Ei piisa vaid sellest, kui öelda kõnelejale, et ta on ülesande hästi täitnud või et ta peaks teatud kõneomaduse kallal veel töötama. Igale kohalviibijale oleks abiks, kui nõuandja selgitaks, miks see oli hea või miks see vajab parandamist ja kuidas seda võib parandada. Peale selle oleks tal kasulik tõsta esile põhjusi, miks arutletav kõneomadus on nii vajalik põlluteenistuses või koguduse koosolekutel. See aitab tervel kogudusel antud punkti tähtsust paremini mõista ja innustab õpilast sellele edasist tähelepanu pöörama.

¹⁴ Nõuandja kohuseks ei ole õpilaskõnet ülevaatlikult korrata. Ta peaks andma lühidalt ja tabavalt nõu, jälgides hoolega, et see ei ületaks kahte minutit iga õpilaskõne kohta. Nõnda ei varjuta liigsed sõnad nõuannet ja ettepanekuid. Ka on kohane õpilasele mainida, millistelt selle raamatu lehekülgedelt võib ta arutletava teema kohta täiendavat teavet leida.

¹⁵ Väikesed hääldus- või grammatikavead ei ole kõige tähtsamad asjad, mida peaks jälgima. Pigem peaks nõuandja olema huvitatud kõneleja ettekande üldmuljest. Kas materjal on väärtuslik ja õpetlik? Kas see on hästi järjestatud ja kergesti jälgitav? Kas esitusviis on siiras, tõsine ja veenev? Kas kõneleja näoilme ja žestid näitavad, et ta usub seda, mida räägib, ja kas ta on rohkem huvitatud sellest, et anda kuulajatele edasi suurepäraseid tõdesid, või muljest, mille ta jätab? Kui need tähtsad asjad on korras, siis mõningad hääldus- ja grammatikavead jäävad kuulajaskonnale märkamatuks.

¹⁶ Teenimiskoolis tuleks nõu anda alati lahkel ja abivalmil viisil. Nõuandjal peaks olema tugev soov õpilast aidata. Arvesta nõuande saaja isiksust. Kas ta on tundlik? Kas tal on vähe haridust? Kas on põhjust võtta arvesse tema nõrkusi? Nõuande saajale peaks nõuanne andma tunde, et teda aidatakse, mitte ei kritiseerita. Veendu, et ta mõistab nõuannet ja selle arukust.

17.—19. Mida peaks õpilane enne iga kõne ettevalmistamist ja ka pärast selle ettekandmist tegema, et iga kõnega võimalikult rohkem edeneda?

¹⁷ Nõuandest kasusaamine: Kui sulle määratakse Teokraatlikus Teenimiskoolis kõne, siis ära unusta, et kõne esitamise eesmärk pole mitte ainult õpetliku materjali arutlemine koguduse kasuks, vaid ka sinu kõneoskuse parandamine. Et see sul korda läheks, on tähtis mõnda aega uurida neid kõneomadusi, mille kallal sul paluti töötada. Loe raamatust hoolega läbi õppetund, mis käsitleb seda punkti, mille kallal sa töötad, et teada saada, kuidas see peaks mõjutama sinu ettevalmistust ja kuidas sa oma kõne esitamisel saaksid seda kõneomadust ilmutada. Et sind aidata, on selles raamatus iga kõneomaduse põhiaspektid rasvases kirjas trükitud. Need on peamised tegurid, mida tuleb arvestada.

¹⁸ Pärast oma kõne esitust kuula hoolega suulist nõuannet. Võta see tänulikult vastu. Seejärel tööta tähelepanu vajavate punktide kallal. Kui sa tahad oma edenemist kiirendada, siis ära jää ootama, kuni saad järgmise kõne. Uuri sellest raamatust materjali, mis arutleb neid punkte, mille kallal sa pead töötama. Püüa saadud nõuandeid oma igapäevases kõnes rakendada. On täiesti võimalik, et juba enne järgmist õpilaskõnet valdad sa neid punkte hästi.

¹⁹ Iga õpilane peaks püüdma paraneda iga järgmise kõnega, mille ta kooliprogrammi käigus ette kannab. Tõsi küll, see tähendab pidevaid jõupingutusi, kuid toob kindlasti kaasa Jehoova õnnistuse. Neile, kes soovivad Teokraatlikus Teenimiskoolis saadavast väljaõppest suurimat kasu saada, on erilise tähtsusega Õpetussõnad 19:20 sõnad: „Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!”