22. õppetund

Mõjusad sissejuhatused

1.—3. Mil viisil saad sa kõne sissejuhatuses äratada huvi aine vastu?

¹ Huvi äratamine: Kõne sissejuhatus peaks aine vastu huvi äratama. Ta peaks köitma su kuulajate tähelepanu ja valmistama neid ette järgnevat heatahtlikult tähele panema. Et seda saavutada, pead sa kuulajaskonnale näitama oma aine väärtust.

² Parim võimalus kõne vastu huvi äratamiseks on kuulajaskond kaasa haarata. Anna neile mõista, et see informatsioon on nendele väga tähtis, sest see puudutab nende elu. Seda tehes pead sa lähtuma kuulajaskonna tasemest. See tähendab, et see, mida sa räägid, peaks kuuluma kuulajate üldteadmiste hulka. See võib olla mingi näide, probleem või rida küsimusi. Kuid see peaks alati olema midagi su kuulajaskonnale tuttavat, nii et nad saaksid sellest aru ja oskaksid seda endaga seostada.

³ Mõnel juhul pead sa oma sissejuhatuses kõrvaldama mingi eelarvamuse. Eriti tähtis on see siis, kui arutletava aine üle peetakse suuri vaidlusi. Sellistel puhkudel on su sissejuhatusel oluline osa, kui sa tahad säilitada oma kuulajaskonna tähelepanu kuni mõtet tõestavate põhjenduste tulemusrikka läbiarutamiseni. Majast majja teenimsel on sageli võimalik mingit tavalist vastuväidet ennetada sellega, et sa mainid seda esmalt taktitundeliselt ja seejärel jätkad materjaliga, mida tahad arutleda.

4.—6. Millised edasised asjaolud soodustavad seda, et meie sissejuhatused äratavad huvi?

⁴ See, mida sa räägid, on alati esmajärgulise tähtsusega. Et aga sissejuhatusega huvi äratada, on see, kuidas sa räägid, siin ilmselt palju olulisem kui mistahes muus kõneosas. Seepärast nõuab sinu sissejuhatus põhjalikku ettevalmistust mitte ainult selles osas, mida kavatsed rääkida, vaid ka selles osas, mil moel sa seda kavatsed esitada.

⁵ Sa saavutad oma sissejuhatuse eesmärgi tavaliselt kõige paremini lühikeste, lihtsate lausetega. Et saavutada eesmärki selle lühikese aja jooksul, mis sul on kasutada sissejuhatuseks, on väga tähtis sõnade valik. Seepärast võid sa ehk leida, et on kasulik kaks-kolm esimest lauset üsna hoolikalt ette valmistada. Kirjuta need oma märkmetesse üles, nii et sa saad need ette lugeda, või jäta need meelde, nii et su sissejuhatavad sõnad saavutaksid täieliku mõjujõu, mida nad ka väärivad ja vajavad. Lisaks annab see sulle kohe alguses suurema kindlustunde ja võimaldab jääda küllalt rahulikuks, et oma kõnet vabalt jätkata.

⁶ Mõni sõna veel sinu sissejuhatuse ettekandmisviisist, kuigi käesoleva kõneomaduse puhul ei hakka nõuandev vend nende punktidega tegelema. Kui sa tunned, et oled närviline, siis räägi aeglasemalt ja madaldatud häälega. Räägi kindlalt, kuid väldi muljet, et oled dogmaatiline. Selline kõnelaad tekitaks su kuulajaskonnas juba algusest peale võõrastust.

7. Millal sa peaksid oma sissejuhatuse ette valmistama?

⁷ Kuigi kõne sissejuhatus esitatakse kõige esimesena, on see tavaliselt kõige tõhusam, kui see valmistatakse ette pärast seda, kui kõne põhiosa on juba hästi üles ehitatud. See aitab sul mõista, mida oleks kõige parem öelda, et ettevalmistatud materjali õigesti sisse juhatada.

8.—10. Kuidas me saame oma sissejuhatused koostada nii, et nad sobiksid teemaga?

⁸ Sobib teemaga: Sissejuhatus juhib mõjusalt aine juurde ainult siis, kui ta sobib teemaga. Peab väga hoolikalt jälgima, et sissejuhatuses kasutataks vaid seda, mis aitab kaasa ettekande eesmärgi saavutamisele. Muidugi peab see olema kooskõlas Kuningriigi sõnumi väärikusega ja koostatud nii, et see ei riivaks võimalikke võõraid kuulajaskonna hulgas.

⁹ Sissejuhatus ei pea mitte ainult juhatama arutletava aine juurde, vaid peab ka selgelt näitama selle materjali konkreetset külge, mida sa kavatsed käsitleda. See tähendab, et sa pead piirama selle aine teatud teemaga, ja siis, kuivõrd on see praktiline, märkima selle teema ära ka sissejuhatuses. Kui sa teemat just eraldi ära ei märgi, siis mõningatel juhtudel võiksid sissejuhatuses kasutada võtme- või teemale omaseid sõnu. Siis su kuulajaskond ei oota, et sa käsitleksid mingeid muid aine külgi, milleks su kõne pealkiri võiks võimaluse anda.

¹⁰ Iga kõne peaks moodustama ühtse terviku, mitte algama ühe ja lõppema teise asjaga. Peale selle on tarvis tasakaalu selles osas, et sissejuhatus mitte ainult ei ärataks huvi, vaid ka sobiks teemaga. Teiste sõnadega, teemat ei peaks lihtsalt mingi hea sissejuhatava jutustuse ohvriks toodama. Materjali valikul peab tooni andma sinu kõne eesmärk. Materjal olgu sobiv ja kooskõlaline ka kõne põhiosaga.

11.—14. Mil viisil me saame kindlaks teha, kas sissejuhatus on õige pikkusega?

¹¹ Õige pikkusega: Kui pikk peaks sissejuhatus olema? Sellele pole kindlat vastust, mis sobiks kõigis olukordades. Sissejuhatuse pikkus sõltub kogu aine käsitlemiseks antud ajast, kõne eesmärgist, antud kuulajaskonnast ja paljudest teistest taolistest asjaoludest.

¹² Tõepoolest, kui me kuulame mingit kõnet, siis peaks meil selle terviklikkuse tõttu olema raske märgata selget vahet sissejuhatuse ja põhiosa vahel. See raske ülesanne seisab sinu nõuandja ees, kui ta kõne nõuandelehel seda omadust hindab. Iga õpilane kasutab oma kõnes mõningaid sissejuhatavaid märkusi, kuid nõuandev vend on huvitatud järgmisest: kas on sissejuhatus nii laiaulatuslik, nii üksikasjalik, nii venitatud, et su kuulajaskond muutub rahutuks enne, kui sa jõuad peamiste esitatavate põhjendusteni?

¹³ Sissejuhatus peaks juhtima aine juurde kindla, korrapärase ja kiire mõttekäiguga, ilma huvi äratavaid omadusi ohvriks toomata. Ta peab olema terviklik ja lünkadeta. See nõuab hoolikat läbimõtlemist, sest kui sinu kõne algus on kõneainest nii kaugel, et vajab venitatud ja üksikasjalikku selgitust, siis oleks sul parem sissejuhatus veel kord läbi vaadata ja võib-olla uus lähtepunkt leida.

¹⁴ Kui kõne sissejuhatuse ja põhiosa vahel on silmatorkavat piiri raske märgata, siis tõenäoliselt on su sissejuhatus sobiva pikkusega. See näitab, et sa juhtisid oma kuulajaskonna materjali juurde nii hästi, et nad kuulavad sinu põhjendusi, ilma et nad tegelikult ise seda märkaksid. Teiselt poolt, kui nad hakkavad mõistatama, millal sa asja juurde asud, on su sissejuhatus kindlasti liiga pikk. See on tihti nõrkuseks ukselt uksele esitluste puhul, kus kerkib sageli vajadus eri ustel sissejuhatuse pikkust muuta.

15., 16. Millise pikkusega peaks kõne sissejuhatus olema, kui kõne kuulub kõnesarja?

¹⁵ Esitades programmi ainukest kõnet või õpilaskõnet, võib su sissejuhatus olla veidi pikem kui teistel juhtudel. Kui aga su kõne kuulub kõnesarja või on see teenistuskoosoleku osa, võib sissejuhatus olla lühike ja tabav, sest ta kuulub ühtse terviku hulka, mis on juba sisse juhatatud. Pikkade ja keeruliste sissejuhatustega kulutame tarbetult palju aega. Mõtteid, mida sa tahad esitada, peab kandma kõne põhiosa.

¹⁶ Kokkuvõtteks, su sissejuhatus peab vaid looma kontakti, äratama huvi ja juhtima aine juurde, mida hakkad arutlema. Tee seda võimalikult kiiresti ja seejärel mine üle oma aine tegeliku sisu juurde.