25. õppetund

Kirjakohtade lugemine ja kasutamine

1.—3. Kuidas me peame kõnes kirjakohti ette lugema?

¹ Kas isiklikult või avalikult kõnepuldist teistele Jumala eesmärkidest rääkides keskenduvad su arutlused Piiblist etteloetud kirjakohtadele. Seepärast tuleks need tekstid hästi ette lugeda. Neid ei tohi lugeda kuivalt. Et lugemine täidaks oma eesmärki, peaks see sinu esitust hoopis elustama. Seepärast peaks kõnenõuande lehe punktile „Kirjakohad on ette loetud rõhuga” erilist tähelepanu pöörama igaüks, kes tahab võimekaks teenijaks saada.

² Kirjakohad tuleks ette lugeda hingestatult, kuid sellega ei tohiks liialdada. Kui väljendusrikkalt mingit teksti lugeda, sõltub tekstist endast ja selle osast kõnes. See peab viima arutluse kõrgpunkti, kuid ei tohi tõmmata tähelepanu lugemisviisile.

³ Peale selle peab lugemisega juhtima tähelepanu sellele tekstiosale, mis toetab su väidet. Lugemine peaks käsitletavat punkti tabavalt tõendama, nii et kuulajad oleksid selles veendunud. Kirjakohtade õige rõhuga lugemine sisendab niisiis usaldust. See teeb lugemise autoriteetseks.

4., 5. Mida on mõeldud punkti all „Rõhutatud on õiged sõnad”? Selgita seda näitega.

⁴ Rõhutatud on õiged sõnad. Põhjus, miks teatud teksti loetakse, määrab ära, millist osa tekstis rõhutatakse. Kui igat tekstis sisalduvat mõtet rõhutatakse võrdselt, ei paista ükski mõte silma ja põhjenduse tuum läheb kaduma. Seepärast tee kindlaks, et sa rõhutad esmajärjekorras sõnu, mis kannavad seda mõtet, millepärast sa seda kirjakohta kasutad.

⁵ Näiteks kui sa kasutad Hesekiel 18:4 sõnu selle tõestamiseks, et patt ei too mitte igavesi piinu, vaid surma, siis sa võiksid lugeda nii: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!”, rõhutades eriliselt kursiivkirjas sõna. Kui sa aga rõhutad mõtet, et ei sure mitte ainult keha, vaid tegelikult ka hing, siis aseta rõhk teisale, lugedes: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” Rõhu asetamine oleneb kirjakoha lugemise põhjusest.

6.—12. Milliseid võimalusi on teksti mõtet kandvate sõnade rõhutamiseks?

⁶ On kasutatud mõjusaid rõhutamisviise. Neid mõtet kandvaid sõnu, mida sa soovid esile tõsta, võib rõhutada mitmel viisil, ja meetodid, mida sa selleks kasutad, peavad olema kirjakohaga ja kõnes seatud olukorraga kooskõlas.

⁷ Kõneomaduse „Kirjakohad on ette loetud rõhuga” see külg ei ammenda kõiki suulise rõhutamise võimalusi. Nende üksikasjadega tuleb sul rohkem tegemist teha siis, kui hakkad töötama mõtte rõhutamise kallal. Kuid siin järgnevad mõned meetodid, mis aitavad sul õppida pühakirjatekste mõjusalt ette lugema.

⁸ Rõhutamine häälega. See hõlmab igat hääle kõrguse, tempo või tugevuse muutust, mis mõtet kandvad sõnad ülejäänud lausest esile tõstab.

⁹ Pausid. Neid võib teha kirjakoha tähtsaima osa ees või järel või mõlemal pool. Paus vahetult enne peamise mõtte lugemist kutsub esile ootuse; paus selle järel süvendab tekitatud muljet.

¹⁰ Kordamine. Mingit konkreetset mõtet saad rõhutada, kui katkestad lause ja loed antud sõna või väljendust veel kord. Seda meetodit peaks kasutama mõistlikult.

¹¹ Žestid. Kehaliigutused nagu näoilmegi võivad sageli mingi sõna või väljenduse rõhutamisele kaasa aidata.

¹² Hääletoon. Mõnikord võib teatud sõnade ettelugemisel kasutatav toon mõjutada nende tähendust ja tõsta neid esile, kuid ka siin on vaja mõistlikkust, eriti sarkasmi kasutamisel.

13., 14. Kuidas me saame võtmemõtteid rõhutada tekstis, mida loeb ette korterivaldaja?

¹³ Tekstid, mida loeb korterivaldaja. Kui korterivaldaja loeb mingi teksti, võib ta rõhutada ebaõigeid sõnu või siis ei rõhuta ta mitte ühtki sõna. Mida sa siis teha saad? Tavaliselt on sellisel juhul parim, kui sina selgitad teksti kasutamist, et rõhutada mõtteid, mida soovid esile tõsta. Kui lugemine on lõpetatud, võid sa korterivaldaja tähelepanu nendele sõnadele pöörata, korrates neid või esitades küsimusi.

¹⁴ On veel üks võimalus, kuidas sellisel juhul toimida, kuid see nõuab ettevaatust ja taktitunnet. Sa võiksid lugemise ajal teda õige punkti kohal peatada, vabandades seejuures, ja pöörata erilist tähelepanu loetud sõnale või väljendusele, mida soovid rõhutada. Kui seda saab teha nii, et sa ei vii korterivaldajat segadusse ega kutsu esile vaenu, siis on see viis mõjus, kuid seda peaks kasutama harva.

15.—17. Miks on tähtis selgitada kirjakohtade kasutamist?

¹⁵ Eesmärgi saavutamiseks ei piisa ainult teksti ettelugemisest, isegi kui seda teha rõhuga. Vahel võib küll kirjakoht ise väljendada seda mõtet, mida sa kavatsesid oma tõestuses tuua. Kuid enamikul juhtudel on vaja pöörata teistkordset tähelepanu teksti mõtet kandvatele sõnadele ja siis näidata, kuidas neid tõestusena kasutada. Kõnenõuande lehel on seda mõeldud punkti all „Kirjakohtade kasutamine on selgitatud”. Pea meeles, et tavaline inimene pole Piibliga tuttav ega suuda sinu mõtet vaid ühekordse ettelugemisega omaks võtta. Võtmesõnade teistkordne rõhutamine ja nende selgitamine võimaldab mõtteid meelde jätta.

¹⁶ Et sa saaksid kasutada mingit teksti, peab see sinu tõestusega sobima ja olema õigesti sisse juhatatud. Niisiis, pidades silmas, et sinu eesmärk on õpetada, peaksid püüdma kasutada tekste nii lihtsalt kui võimalik.

¹⁷ Peale selle pead sa teksti selgelt mõistma ja seda õigesti kasutama. Kui kirjakoht seda nõuab, siis võta arvesse kaasteksti, sellega seotud põhimõtteid või mainitud isikuid. Ühtegi kirjakohta ära kunagi kasuta selles mõttes, milles kirjutaja pole seda kirjutanud. Rakendamisel järgi täpselt Ühingu väljaandeid.

18. Kuidas saame mõjusalt kasutatavaid võtmesõnu esile tõsta?

¹⁸ Kasutatavad sõnad on esile tõstetud. Tavaliselt peaks võtmesõnu veel kord rõhutama kas enne teksti rakendamist või selle ajal. Sellega tagatakse, et kõik, mis tõendusega pole seotud, on kõrvalisel ehk teisejärgulisel kohal. Rõhutatavate sõnade väljatoomiseks ei pea tekstis esinevaid sõnu tingimata kordama, kuigi tavaliselt tehakse seda just nii. Teatud juhtudel võid sa kuulajaskonna tähelepanu eraldatud mõtetele ka mingil muul mõjusal viisil juhtida. Üks lihtne võimalus on tarvitada sünonüüme eesmärgiga oma mõtet veel kord esitada. Teine võimalus on esitada küsimusi. Kui sinu esitlust kuulab korterivaldaja, siis sõnasta küsimused nii, et peamise mõtte ütleb välja tema.

19.—22. Millisele lõppkäsitlusele viitab punkt „Sissejuhatuse mõte on selgeks tehtud”?

¹⁹ Sissejuhatuse mõte on selgeks tehtud. See tähendab lihtsalt seda, et sa teed kindlaks, et teksti kasutamise eesmärki selgesti mõistetakse ja hinnatakse. Võib-olla ei pea sa mingil põhjusel vajalikuks või soovitavaks teksti tavakohasel viisil sisse juhatada. See ei tähenda, et teksti mõtet ei peaks selgitama. Kuid reeglina oled sa enne teksti lugemist mingilgi määral tõestuse ette valmistanud. Nüüd kanna hoolt selle eest, et teksti kasutamise mõte saaks lõppkäsitluses täielikult esile toodud.

²⁰ Sinu kuulajaskond ja mõtte tähtsus kogu materjali silmas pidades määravad selle, kuivõrd on tarvis ära näidata kasutusala. Tavaliselt pole küllaldane, kui tekst vaid läbi arutada. Sa pead tekstis rõhutatud mõtted oma sissejuhatava väitega siduma. Sa pead arusaadavalt selgitama nende omavahelist seost.

²¹ Mida lihtsam on teksti rakendamine, arvestades muidugi, et see täidab oma eesmärgi, seda parem. See peaks olema vaba igast seostamata üksikasjast. Seda võib saavutada võimalikult väiksema arvu faktide esitamisega oma tõestuses, lisades vaid hädavajaliku, et teha need mõistetavaks. Kui sissejuhatuses jäi midagi vastuseta, siis peab see selguma teksti kasutamise ajal.

²² Kõneväljaõppe programmi selles osas olgu sinu edenemisel eesmärgiks lihtsus ja otsejoonelisus. Kui sa selle saavutad, ilmutad sa kirjakohti lugedes ja kasutades oskusliku õpetaja võimeid.