27. õppetund

Teema ja peamiste punktide esiletõstmine

1.—4. Selgita, mis on kõne teema.

¹ Igal kõnel peab olema teema, mis seda suunab ja kõik selle osad omavahel hästi kokku seob. Ükskõik milline see teema ka poleks, peab see läbima kogu su kõnet. See on sinu kõne tuum; seda võib väljendada kasvõi ühe lausega, kuid ometi peab see sisaldama esitatud materjali igat aspekti. Teema peaks olema selge igale kuulajale, ja kui teemat õigesti rõhutada, siis ta seda ka on.

² Kõne teemaks ei saa olla lihtsalt nii ulatuslik kõneaine nagu näiteks „usk”; arutleda tuleb selle aine üht aspekti. Näiteks, teema võiks olla: „Kui tugev on sinu usk?” või „Usk on hädavajalik, et olla Jumalale meelepärane” või „Sinu usu alus” või „Kasva pidevalt usus”. Kuigi kõigi nende teemade keskmeks on usk, vaatlevad need sama ainet eri viisil ja nõuavad täiesti erinevaid teid pidi kulgevat teemaarendust.

³ Mõningal juhul on ehk nii, et sa pead enne koguma materjali ja alles pärast seda valima teema. Kuid enne seda, kui sa hakkad koostama kõneplaani või valima peamisi punkte, peab teema kindlasti juba määratud olema. Näiteks soovid sa võib-olla iga koduse piibliuurimise järel rääkida Jehoova tunnistajate organisatsioonist. See on laiaulatuslik kõneaine. Selle otsustamisel, mida sa tahad antud teema kohta öelda, arvesta kuulajatega ja kõne eesmärgiga. Toetudes sellele vali teema. Kui sa püüad aidata uuel inimesel teenistust alustada, siis võid näidata, et Jehoova tunnistajad jäljendavad majast majja kuulutades Jeesust Kristust. See oleks siis sinu teema. Kõik, mida sa räägid, peab arendama seda külge nii laiaulatuslikust kõneainest, nagu seda on Jehoova tunnistajad.

⁴ Kuidas sa saad oma kõne teemat rõhutada? Kõigepealt vali eesmärgile vastav teema. See vajab ettevalmistust. Kui sa oled valinud teema ja arendanud kõne selle ümber ning räägid ettevalmistatud kõneplaani järgi, siis rõhutad sa teemat peaaegu automaatselt. Aga kui kõne esitamise käigus võtmesõnu või keskset mõtet aeg-ajalt korrata, tagab see teema meeldejäämise veel kindlamini.

5., 6. Kuidas teha kindlaks teema sobivus?

⁵ Sobiv teema. Teokraatlikus Teenimiskoolis pole sobiva teema leidmine võib-olla probleem, sest tavaliselt antakse see sulle ette. Kuid mitte iga kõne puhul, mida sul palutakse esitada, pole see nii. Seepärast on mõistlik pöörata teemale tõsist tähelepanu.

⁶ Mis määrab teema sobivuse? Mitmed asjaolud. Sa pead arvestama oma kuulajaskonna, eesmärgi ja materjaliga, kui viimane on sulle ette määratud. Kui märkad, et sa ei rõhuta oma kõnedes ühtegi teemat, siis võib-olla ei ehita sa oma kõnet üles ühegi keskse mõtte ümber. Võib-olla sa lülitad oma kõnesse liiga palju punkte, mis teemat eriti ei toeta.

7., 8. Millised võimalused on teema rõhutamiseks.

⁷ Teema sõnad või mõte on üle korratud. Üks võimalus, kuidas kõigis kõneosades teemat rõhutada, on teemas kasutatud võtmesõnade või keskse mõtte kordamine. Muusikas on teemaks meloodia, mis küllalt sageli kordub ning kogu lugu iseloomustab. Tihti on heliteose äratundmiseks vaja vaid mõnda takti. Meloodia ei kordu alati samal kujul. Vahel võib kohata meloodiast vaid paari fraasi, mõnikord kasutatakse teema variatsiooni, kuid ühel või teisel viisil põimib helilooja meloodia oskuslikult oma heliteosesse, kuni see läbib seda tervenisti ja annab kogu tervikule oma näo.

⁸ Nii peab olema ka kõne teemaga. Teema võtmesõnade või mõtte kordamine on nagu muusikapalas korduv meloodia. Nende sõnade sünonüümid või teema keskne mõte teisiti formuleerituna kujutavad endast teema variatsioone. Kui neid abinõusid kasutatakse küllalt ettevaatlikult, nii et nad ei muutu monotoonseks, siis saab arutletav teema kogu kõnet iseloomustavaks väljendiks ja peamiseks mõtteks, mille kuulajad kaasa viivad.

9.—13. Selgita, millised kõnepunktid on peamised. Too näide.

⁹ Kui oled kõne teema kindlaks määranud, siis on ettevalmistuse järgmiseks sammuks peamiste punktide valik, mida soovid teema arendamiseks kasutada. Sinu kõnenõuande lehel on see märgitud lausega „Peamised punktid on esile tõstetud”.

¹⁰ Millised punktid on kõnes peamised? Need pole mitte lihtsalt huvitavad mõtted või punktid, mida lühidalt möödaminnes mainitakse. Need on kõne peamised osad, mõtted, mida on teatud ulatuses arendatud. Need on nagu sildid toidupoe riiulitel ja need aitavad kindlaks teha, mis teatud riiulitel on, ning näitavad, mida riiulitele panna ja mida mitte. Sildi all TANGAINED oleksid keedis ja želee ebakohased ja ajaksid ostjaid vaid segadusse. Sildi all KOHV JA TEE poleks riis omal kohal. Kui riiulite ülekoormatuse tõttu on sildid varjatud, siis on raske midagi leida. Kui aga sildid on selgelt nähtavad, võib inimene kiiresti teada saada, mis tema ees on. Nii on ka sinu kõne peamiste punktidega. Kuni neid on võimalik eraldada ja meelde jätta, piisab kuulajatele vaid vähestest märkmetest, et sind lõpuni jälgida.

¹¹ Teine tegur. Peamiste punktide valik ja kasutamine sõltub kuulajaskonnast ja kõne eesmärgist. Seepärast peab kooli ülevaataja hindama õpilase valitud peamisi punkte selle alusel, kuidas õpilane neid kasutab, mitte aga suvalise punktide valiku järgi, mille nõuandja võib-olla ise eelnevalt tegi.

¹² Valiku tegemisel otsusta vaid kõige olulisemate seikade kasuks. Seepärast küsi endalt, mis teeb mingi punkti oluliseks? Punkt on oluline siis, kui sa ilma selleta ei saavuta oma kõne eesmärki. Näiteks, kui sa räägid lunastusest kellelegi, kes ei tunne seda õpetust, on tähtis tõestada, et Jeesus oli maa peal inimesena, muidu poleks mõeldav selgitada tema ohvriväärtuse vastavust. Seepärast oleks see üks arutluse peamisi punkte. Kui sa aga oled sellele inimesele juba tõestanud, et Kolmainsus on valeõpetus, oleks arutlus Jeesuse elust inimesena teisejärguline, sest seda põhimõtet juba tunnustatakse. Seetõttu on nüüd võrdlemisi kerge tõestada Jeesuse lunastushinna väärtuse vastavust. Sel juhul ei ole oluline selgitada, et Jeesus oli maa peal olles inimene.

¹³ Seepärast küsi endalt: mida minu kuulajaskond juba teab? Mida ma pean eesmärgi saavutamiseks tõestama? Kui sul on vastus esimesele küsimusele, siis saad vastata ka teisele, kui kogud materjali, jättes sealjuures välja kõik, mis on tuttav, ja jaotades kõik ülejäänud punktid võimalikult vähestesse gruppidesse. Need grupid on otsekui sildid selle määratlemiseks, millist vaimset toitu sa kuulajaskonnale pakud. Neid silte ehk peamisi punkte ei tohi kunagi kinni katta või ära varjata. Need punktid on sinu peamised mõtted, mis peavad olema esile tõstetud.

14.—17. Põhjenda, miks peamisi punkte ei tohi olla liiga palju.

¹⁴ Mitte väga palju peamisi punkte. Igas teemas on vaid mõned oluliselt tähtsad punktid. Enamikul juhtudel võib need ühe käe sõrmedel üles lugeda. See on alati nii, sõltumata nende mõtete esitamiseks antud ajahulgast. Ära lange üldlevinud lõksu, püüdes esile tõsta liialt palju punkte. Kui toiduainete kauplus on liiga suur ja seal on liiga palju erinevat kaupa, siis tuleb ehk isegi abi paluda, et meile vajalikku üles leida. Sinu kuulajaskond võib ühe korraga vaid teatud hulgast mõtetest rahuldavalt aru saada. Mida pikem on su kõne, seda lihtsamalt tuleb see koostada ning seda mõjusamad ja selgepiirilisemad peavad olema peamised punktid. Seepärast ära ürita talletada oma kuulajate meelde paljusid mõtteid. Vali sellised punktid, mida nad sinu arvates peavad tingimata meelde jätma, ja räägi kogu aeg nendest.

¹⁵ Mis määrab selle, kas punkte on liialt palju või mitte? Lihtsalt öeldes, kui teatud punkti võib välja jätta, nii et kõne eesmärk siiski saavutatakse, siis pole see mõte peamine. Kõne viimistlemisel soovid sa võib-olla teatud punkti kasutada mõtete sidumiseks või meenutamiseks, kuid see ei tohi silma paista nii palju kui punktid, mida ei saa välja jätta.

¹⁶ Ja veel: sul peab olema küllalt aega, et igat punkti hästi ja lõpuni arendada. Kui lühikese ajaga on vaja öelda palju, siis piira miinimumini see, mis on kuulajaskonnale juba tuttav. Jäta välja kõik peale uudsete mõtete ja selgita neid siis nii, et kuulajaskonnal oleks raske neid unustada.

¹⁷ Ja lõpuks peab sinu kõne näima lihtne. See ei sõltu alati esitatava materjali hulgast. See võib oleneda mõtete grupeerimise viisist. Kui sa näiteks läheksid poodi, kus kõik on kuhjatud keskpõrandale hunnikusse, siis jääks sul mulje, et pood on kaupa täis topitud ja seal valitseb täielik korralagedus. Sealt oleks raske midagi leida. Kui aga kõik on oma kohale pandud ning kõik kokkukuuluvad kaubad on grupeeritud ja osakonnasildiga tähistatud, siis jätab see meeldiva mulje ja igat asja on kerge leida. Koosta oma kõne lihtsalt, jaotades mõtted vaid väheste peamiste punktide alla.

18. Kuidas tuleb peamisi punkte arendada?

¹⁸ Peamised mõtted on eraldi arendatud. Iga peamine mõte peab olema iseseisev. Seda peab eraldi arendama. See ei sega sind kõne sissejuhatuses või lõppsõnas peamistest punktidest lühikest ülevaadet või kokkuvõtet tegemast. Kuid kõne põhiosas pead sa korraga rääkima vaid ühest peamisest mõttest, lubades kattumist või eelnenu juurde tagasipöördumist vaid juhul, kui seda on vaja teema sidumiseks või rõhutamiseks. Kui sa õpid koostama kõne temaatilist plaani, on see sulle suureks abiks selle määramisel, kas peamised punktid on eraldi arendatud.

19.—21. Kuidas me peame teisejärgulisi punkte kasutama?

¹⁹ Alapunktid on koondatud peamistele mõtetele. Põhjendused, piiblitekstid ja muu selgitav materjal peab koondama tähelepanu peamisele mõttele ja seda avardama.

²⁰ Ettevalmistuse käigus uuri läbi kõik teisejärgulised punktid ja jäta alles ainult see, mis vahetult toetab peamist punkti, seda selgitades, põhjendades või avardades. Jäta välja kõik, mis pole asjakohane. See teeks kõneaine vaid segaseks.

²¹ Iga punkt, mis käib peamise mõtte juurde, olgu selle mõttega otseselt seotud selle kaudu, mida sa ütled. Ära jäta seda kuulajate teha. Tee seos mõistetavaks. Ütle, milles see seisneb. Mida välja ei öelda, seda tavaliselt ka ei mõisteta. Seost võib esile tuua peamise punkti võtmesõnade või mõtte aegajalise kordamisega. Kui sa oled meister teisejärguliste mõtete koondamises kõne peamiste punktide alla ja oskad igat peamist punkti teemaga siduda, siis omandavad sinu kõned nauditava lihtsuse, tänu millele on neid kerge esitada ja raske unustada.