28. õppetund
Kontakt kuulajaskonnaga ja märkmete kasutamine
1. Selgita, kui tähtis on kontakt kuulajaskonnaga ja millist osa mängib selles märkmete kasutamine.
1 Hea kontakt kuulajaskonnaga on õpetamisel suureks abiks. Sellega saavutad kuulajate lugupidamise ja see võimaldab sul tõhusamalt õpetada. Sinu kontakt kuulajatega peaks lähendama teid niivõrd, et sina kui kõnepidaja märkad otsekohe igat nende reaktsiooni. Märkmete kasutamine mängib suurt osa selles, kas sul on kuulajaskonnaga selline kontakt või mitte. Suur märkmete hulk võib olla takistuseks; kuid oskuslik märkmete kasutamine ei sega isegi siis, kui märkmed on olude sunnil pikemad kui harilikult. See on nii sellepärast, et vilunud kõnepidaja ei kaota kontakti kuulajaskonnaga, vaadates märkmeid kas liiga palju või ebaõigel ajal. Sinu kõnenõuande lehel pööratakse sellele tähelepanu, ja see on märgitud punktiga „Kontakt kuulajaskonnaga, märkmete kasutamine”.
2.—5. Mis soodustab mõjusat visuaalset kontakti kuulajaskonnaga?
2 Visuaalne kontakt kuulajaskonnaga. Visuaalne kontakt tähendab seda, et sa näed oma kuulajaskonda. See ei tähenda seda, et sa lihtsalt vaatad kuulajaskonda, vaid seda, et sa vaatad üksikuid kuulajaid. See tähendab näha nende näoilmet ja vastavalt reageerida.
3 Kuulajaskonna vaatamine ei tähenda ainult oma pilgu pööramist ühelt poolt teisele, nii et keegi ei jääks vahele. Vaata kedagi kuulajaskonna seast ja pöördu tema poole ühe või kahe lausega. Seejärel vaata kedagi teist ja ütle temale mõned järgmised laused. Ära silmitse kedagi nii kaua, et ta piinlikkust tundma hakkab, ja ära keskendu ainult mõnedele kuulajaskonnast. Nõnda siirdu oma pilguga ühelt kuulajalt teisele, kuid samal ajal, kui sa kellegi poole vaatad, räägi tõepoolest temale ja jälgi ta reageeringut, enne kui pöördud kellegi teise poole. Sinu märkmed peaksid olema kõnepuldil, sinu käes või Piibli vahel, et neile oleks võimalik kiiresti pilku heita. Kui märkmete vaatamiseks tuleb pöörata kogu pead, kannatab sinu kontakt kuulajaskonnaga.
4 Sinu nõuandja ei jälgi mitte ainult seda, kui tihti sa oma märkmeid kasutad, vaid ka seda, millal sa neid vaatad. Kui sa vaatad oma märkmeid kulminatsiooni jõudes, siis sa ei näe kuulajate reageeringut. Ka siis, kui sa pidevalt märkmeid jälgid, kaotad kontakti kuulajaskonnaga. Harilikult annab see tunnistust närvilisusest või esituse puudulikust ettevalmistusest.
5 Mõnikord palutakse vilunud kõnelejail pidada terve kõne käsikirjast, ja see muidugi piirab pisut nende visuaalset kontakti kuulajaskonnaga. Aga kui nad tänu heale ettevalmistusele on materjaliga täiesti tuttavad, siis nad suudavad aeg-ajalt kuulajaskonda silmitseda, kaotamata järge käsikirjast, ja see aitab neil lugeda väljendusrikkamalt.
6.—9. Näita, mis aitab veel kuulajaskonnaga kontakti saavutada, ja mis võib olla püüniseks, millest tuleb hoiduda.
6 Kontakt kuulajaskonnaga otsese pöördumise abil. See on niisama tähtis kui visuaalne kontakt. Tegemist on sõnadega, millega sa pöördud kuulajaskonna poole.
7 Kui sa räägid kellegagi isiklikult, siis sa pöördud tema poole otse, öeldes: „sina”, „sinu”, „teie”, „teid” või „meie”, „meid”. Kui see on kohane, võid samal kombel pöörduda suuremagi kuulajaskonna poole. Püüa vaadelda oma kõnet kui vestlust ühe või kahe isikuga. Jälgi neid nii täpselt, et sa võiksid neile vastata, otsekui nad vestleksid sinuga tegelikult. Siis tunnevad kuulajad, et sinu esitus on suunatud neile isiklikult.
8 Siiski paar sõna hoiatuseks. Hoidu muutumast oma kuulajaskonnaga liiga familiaarseks. Sul pole tarvis muutuda lähedasemaks kui põlluteenistuses ühe või kahe isikuga uksel vesteldes, kuid sa võid olla ja pead olema sama otsekohene.
9 Teine oht. Sa pead olema isikuliste asesõnade kasutamisel mõistlik ja sa ei tohi asetada oma kuulajaskonda soovimatusse valgusse. Näiteks kõnes kuritegevusest ära kasuta pöördumisviisi, mis võiks viia järeldusele, et sinu kuulajad on kurjategijad. Või kui sa Teenistuskoosoleku ajal räägid põlluteenistuse tundide vähesusest, siis võid lülitada kõnesse ka end, tarvitades sõna „meie”, selle asemel et alati öelda „teie”. Arukuse ja lugupidamisega saab kergesti ületada iga taolise ohu.
10., 11. Mis peaks meid innustama kõneplaani kasutamist õppima?
10 Kõneplaani kasutamine. Ainult vähesed algajad kõnepidajad hakkavad kohe rääkima kõneplaani järgi. Tavaliselt nad kirjutavad terve kõne varem valmis ja seejärel loevad selle maha või õpivad pähe. Sinu nõuandja ei pööra algul sellele tähelepanu, kuid kui sa jõuad kõnenõuande lehel punktini „Kõneplaani kasutamine”, ergutab ta sind kõnelema märkmete järgi. Kui sa oled võimeline seda tegema, siis veendud, et oled teinud avaliku kõnelejana suure sammu edasi.
11 Lapsed ja täisealised, kes ei oska lugeda, kasutavad kõnepidamisel pilte, mis meenutavad teatud mõtteid. Sinagi võid valmistada oma kõne sama lihtsa kõneplaaniga nagu Pühakirja esitlused, mis on toodud Meie Kuningriigiteenimises. Põlluteenistuses räägid sa alati ilma käsikirjata. Sa võid seda teha sama hästi ka koolis, kui sa vaid selle ette võtad.
12., 13. Kuidas võiks koostada kõneplaani?
12 Et töötamine selle kõneomaduse juures peab aitama sul loobuda käsikirjast nii ettevalmistuse kui ka esituse ajal, siis ei peaks sa oma kõnet pähe õppima. Muidu ei saavuta sa selle õppetunni eesmärki.
13 Kui sa kasutad kirjakohti, siis võid muuhulgas esitada endale järgmisi küsimusi: kuidas? kes? millal? kus? ja nii edasi. Kasuta siis neid küsimusi oma märkmete osana niipalju, kuivõrd nad sobivad. Loe kõnepidamisel lihtsalt mõni kirjakoht, ja kui on kohane, esita need küsimused endale või korterivaldajale ning anna neile vastus. Nii lihtsalt võibki seda teha.
14., 15. Mis asjaolud ei peaks meid araks tegema?
14 Algajad muretsevad tihti, et nad võivad midagi unustada. Kui sa aga oled ehitanud oma kõne üles loogiliselt, siis keegi ei märkagi mingi mõtte puudumist, mille sa võisid vahele jätta. Pealegi ei ole sel momendil põhitähelepanu all materjali käsitlemine. Nüüd on tähtsam, et sa õpiksid rääkima kõneplaani järgi.
15 Võib-olla tunned sa kõnepidamisel, et oled unustanud paljud kõneomadused, mis sa oled juba selgeks saanud. Ära muretse! Need meenuvad jälle, ja sa veendud, et valdad neid paremini, kui õpid rääkima käsikirjata.
16., 17. Mida peaksime märkmete tegemisel meeles pidama?
16 Ja veel mõni sõna märkmetest, mida kasutad kõnedeks teenimiskoolis. Neid peaks kasutama mõtete meenutamiseks, mitte aga ette lugemiseks. Märkmed peavad olema lühikesed. Need peaksid olema ka puhtad, korralikud ja loetavad. Kui sinu kõne olukorraks on korduskülastus, siis olgu su märkmed tähelepandamatud, võib-olla väike leht Piibli vahel. Kui sa pead kõne lavalt ja sa tead, et tuleb kasutada kõnepulti, siis pole märkmed probleemiks. Kui sa pole aga kindel, siis valmistu vastavalt.
17 Veel üks abinõu on kirjutada märkmete ülaservale oma kõne teema. Peamised punktid peavad selgelt silma paistma. Püüa kirjutada need suurte tähtedega või kriipsuta need alla.
18., 19. Kuidas me võime kõneplaani kasutamist harjutada?
18 See, et sa kasutad kõne esitamisel ainult lühikesi märkmeid, ei tähenda, et sa ei pea nüüd nii palju ette valmistama. Algul valmista kõne põhjalikult ette ning tee nii täielik kõneplaan, nagu soovid. Siis valmista ette teine, palju lühem kõneplaan. See on kõneplaan, mida sa kõnepidamisel tegelikult kasutad.
19 Pane siis mõlemad kõneplaanid enda ette ja räägi esimesest peamisest punktist nii palju kui mäletad, vaadates ainult lühendatud kõneplaani. Siis vaata põhjalikumat kõneplaani, et näha, kas jätsid midagi vahele. Seejärel mine teise peamise punkti juurde oma lühendatud kõneplaanis ja tee sedasama. Aja jooksul saab lühike kõneplaan sulle nii omaseks, et sa võid meenutada kõike põhjalikumast kõneplaanist, vaadates vaid mõningaid lühikesi märkmeid. Tänu harjutamisele ja kogemustele hakkad sa tunnetama vabakõne eelist ja kasutad käsikirja vaid siis, kui see on hädavajalik. Sa tunned end esinemisel vabamalt ning sinu kuulajaskond kuulab suurema lugupidamisega.