Tehke kõik Jumala auks
1 Kui värskendav on seltsida meie kallite vendade ja õdedega! (1. Kor. 16:17, 18) Me teeme seda koosolekutel, kokkutulekutel, konventidel ja põlluteenistuses olles. Me seltsime ka vabaaja üritustel, näiteks kui meile tulevad külalised. Sellistel puhkudel ilmutame külalislahkust ja julgustame üksteist. (Rooml. 12:13; 1. Peetr. 4:9) Kui kavatsed võtta vastu pulmakülalisi, pea meeles häid nõuandeid Vahitornis 15. aprill 1984 (inglise keeles).
2 Organiseeritud seltskondlikud üritused. Ükskõik kas me ’sööme, joome või midagi teeme’, peaksime ’tegema kõik Jumala auks’. (1. Kor. 10:31—33) Mõned aga pole seda nõuannet järginud, ning ikka ja jälle tekitavad probleeme seltskondlikud koosviibimised, mis on liiga suured, et nende järelevaatamine toimuks nagu kord ja kohus. On juhtumeid, mil sajad inimesed on kutsutud uhketele pidustustele, kus pakutakse ilmalikku meelelahutust. Mõnikord palutakse osavõtjatelt sissepääsumaksu või muid makse. Taolised koosviibimised sarnanevad vägagi ilmalike üritustega, mis pole kooskõlas ei sündsa vaimu ega Piibli põhimõtetega. — Rooml. 13:13, 14; Efesl. 5:15—20.
3 On tulnud teateid, et Jehoova tunnistajaid on suurel hulgal kogunenud üüriruumidesse, kus pakutakse kohatut ja ilmalikku meelelahutust ning kus puudub kohane järelevaatus. Taolisi „Jehoova tunnistajate nädalalõpuna” reklaamitud üritusi on läbi viidud hotellides või puhkebaasides. Kuna taolise suure hulga inimeste järelevaatamine on üsnagi raskendatud, on tekkinud probleeme. Mõnikord on olnud tagajärjeks mürgeldamine, alkohoolsete jookide liigtarvitamine ja isegi ebamoraalsus. (Efesl. 5:3, 4) Kindlasti ei too seltskondlikud koosviibimised, kus nõnda käitutakse, au Jehoovale. Selle asemel toovad need koguduse heale nimele teotust ja panevad teisi komistama. — 1. Kor. 10:23, 24, 29.
4 Kristlasi kutsutakse üles ilmutama külalislahkust, kuid põhirõhk peaks olema asetatud vastastikusele vaimsele kinnitamisele. (Rooml. 1:11, 12) Tavaliselt on väikesed koosviibimised kõige paremad. Raamatus Our Ministry öeldakse lehekülgedel 135—136: „Mõnikord võidakse kutsuda endale koju mitu perekonda, et nautida kristlikku seltsingut. [—] Sellistel puhkudel on iseenesestmõistetav, et küllakutsujad tunnevad end isiklikult vastutavatena kõige eest, mis aset leiab. Seda silmas pidades on arukad kristlased näinud, et on tark piirata taoliste gruppide suurust ja koosviibimiste kestust.” Jeesus näitas, et uhkeldavad üksikasjad ei ole vajalikud, kui meie sihiks on oma sõpru vaimselt julgustada. — Luuka 10:40—42.
5 On tore ilmutada kaaskristlaste vastu külalislahkust. Kuid on suur vahe, kas tegemist on tagasihoidliku koosviibimisega kodus või uhke, ilmalikku vaimu peegeldava üritusega üüriruumides. Kui sa kutsud endale külalisi, peaksid olema kindel, et suudad võtta endale kogu vastutuse toimuva eest. — Vaata 1992. aasta 15. augusti Vahitorni, leheküljed 17—20.
6 Jehoova on meid tõesti õnnistanud vennaskonnaga, kelle kaudu me saame värskendavat julgustust, mis ajendab meid ikka headele tegudele. (Matt. 5:16; 1. Peetr. 2:12) Kui ilmutame seltskondlike koosviibimiste osas mõõdukust ja arukust, toome alati au oma Jumalale ja ehitame üles teisi. — Rooml. 15:2.