Kuulutagem head sõnumit lakkamata
1 Algkristlased võtsid oma teenistust väga tõsiselt. Luukas kirjutas: „Nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest” (Ap. t. 5:42). Miski, isegi mitte tagakiusamine, ei suutnud neid tagasi hoida! (Ap. t. 8:4.) Nad rääkisid teistele tõde iga päev.
2 Kuidas on lood meiega? Küsi endalt: „Kas mina tunnetan aja pakilisust? Kas ma olen valmis ka edaspidi kuulutama head sõnumit lakkamata?”
3 Praegusaegseid eeskujusid lakkamata kuulutamises. Lastehalvatuse tagajärjel pidi üks õde viibima kogu aeg kunstliku hingamise aparaadis. Tal polnud võimalik käia ei kuningriigisaalis ega kokkutulekul. Kuid ta kuulutas head sõnumit väga palju. Oma 37 aasta pikkuse „vangistuse” ajal suutis ta aidata 17 inimesel tõde tundma õppida! Mismoodi ta seda tegi? Ehkki tal polnud võimalik käia ukselt uksele, leidis ta mooduse, kuidas anda iga päev eraviisiliselt tunnistust nendele, kellega ta kokku puutus.
4 Meie vennad Bosnias on pidanud tulema toime sõja ja eraldatuse tingimustes. Sellele vaatamata jätkavad nad korrapäraselt teistele kuulutamist. Iga Sarajevo kuulutaja on iga kuu keskmiselt 20 tundi rääkinud teistele head sõnumit ning juhatab keskmiselt kahte piibliuurimist. Hoolimata rasketest oludest, nad kuulutavad ja õpetavad lakkamata.
5 Ka noored suhtuvad teenistusse innukalt. Üks Jehoova tunnistajate perekond Ruandas pandi ruumi, kus sõdurid valmistusid neid tapma. Perekond palus luba enne palvetada. Nad said loa ning noor tütar Deborah palvetas valjult: „Jehoova, me jagasime sel nädalal isaga viis ajakirja. Kuidas me küll saaksime minna tagasi nende inimeste juurde, et õpetada neile tõde ja aidata neil saada elu?” Tänu tema tugevale usule ning armastusele teenistuse vastu anti armu kogu perekonnale.
6 Praegusajal on tarvis otsida tähelepanelikult võimalusi, et anda teistele tunnistust ja leida üles need, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Ap. t. 13:48, NW). Kohalike oludega arvestades organiseerivad kogudusevanemad grupiviisilist kuulutamas käimist sobival ajal — kas hommikul, pärastlõunal või õhtul. „Meie Kuningriigiteenistuse” artliklid ja teenistuskoosoleku osad ning ringkonnakokkutulekud ja piirkonnakonvendid pakuvad ajakohaseid soovitusi ja julgustust, et annaksime Kuningriigist tunnistust mitmel moel. Peale selle õpetavad ka ringkonna- ja piirkonnaülevaatajad kuulutajatele, kuidas teha tänavakuulutustööd, näitavad, mismoodi töötada äriterritooriumil, ning juhivad tähelepanu teistelegi viisidele, kuidas anda tunnistust kõikjal, kus inimesi leidub. Kõige sellega rõhutatakse, et head sõnumit tuleb kuulutada lakkamata!
7 Jeesuse apostlid teatasid julgelt: „Me ei või jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud!” Kuidas suutsid nad kõigist takistustest hoolimata seda püsivalt teha? Nad palusid Jehoovalt abi ning ta aitas neid ja „nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti” (Ap. t. 4:20, 29, 31). Igaühel võib-olla pole tulnud teenistuses läbi elada midagi erakordset, ent kui me tõesti soovime kuulutada head sõnumit lakkamata ja kui me pingutame, et teha seda koguni iga päev, siis Jehoova aitab meid.