Õpi tundma oma vendi
1 Piibel kirjeldab tõelist sõpra kui inimest, kes hoiab lähemale kui vend, kelle armastus ja lojaalsus on püsivad ning kes aitab kaaslast hädaajal (Õpet. 17:17; 18:24). Meil ei ole puudust taolistest sõpradest koguduses, kui teeme pingutusi, et üksteist tundma õppida ja üksteist armastada (Joh. 13:35).
2 Hea võimalus tutvuda oma vendade-õdedega on enne ja pärast koosolekuid. Miks mitte tulla kohale varakult ja jääda pärast koosolekut veidi kauemaks, et tunda rõõmu südamlikust ja elavast seltsingust? Pane tähele erisuguseid vendi, kellega võiksid juttu ajada, sealhulgas nii vanemaid ja kogenuid kui ka nooremaid ja ujedamaid.
3 Alusta vestlust. Ära piirdu sellega, et vaid tervitad möödaminnes oma vendi. Sa võid alustada vestlust sellega, et räägid kogemuse põlluteenistusest, huvitava mõtte värskest ajakirjast või kommenteerid äsjalõppenud koosolekut. Sa võid oma vendade kohta palju teada saada, kui oled hea kuulaja ja ergutad neid rääkima oma kogemustest ning asjust, mida nad on õppinud. Ainuüksi see, kui küsime, kuidas nad õppisid tundma Jehoovat, võib selgitada nii mõndagi. Mõnel on olnud elus uskutugevdavaid kogemusi, samal ajal kui teistele saavad nüüdsama osaks rasked katsumused, milliseid paljudel on raske ettegi kujutada. Selle mõistmine aitab meil kui tõelistel sõpradel olla tähelepanelikud ja reageerida teiste vajadustele.
4 Olge üksteisele sõbraks. Pärast oma lapse surma oli ühel õel raske laulda Kuningriigi laule, milles mainitakse ülestõusmist. Ta meenutab: ”Kord nägi teisel pool vahekäiku istunud õde mind nutmas. Ta tuli minu juurde, võttis mul ümbert kinni ja laulis laulu koos minuga lõpuni. Tundsin, et olen täis armastust vendade ja õdede vastu ning olin nii õnnelik, et olime tulnud koosolekule, sest tajusin, et just kuningriigisaalis me saame abi.” Me peaksime olema oma vendadele sõbraks — kui vaja, neid lohutama, ja alati neid julgustama (Heebr. 10:24, 25)
5 Et maailm muutub järjest ängistavamaks, otsustagem oma vendi paremini tundma õppida. Taoline südamlik vastastikune julgustus on kindlasti õnnistuseks kõikidele (Rooml. 1:11, 12).