Palu Jehoovalt abi
1 Jeesus toonitas oma jüngritele, et oma teenistuses vajavad nad Jehoova õnnistust (Matt. 9:37, 38). Meie südamesttulevad kiitus- ja tänupalved ühes harda palumise ja anumisega näitavad seda, et loodame täielikult Jehoova abile (Fil. 4:6, 7). Pühakiri innustab meid palvetama ”iga palve ja anumisega” ning see käib ka meie palvete kohta seoses teenistusega (Efesl. 6:18).
2 Me kiidame Jehoovat palves ta võrratute omaduste ja saavutuste eest. Samuti me täname teda hea sõnumi eest, mida kuulutame. Ta väärib meie kiitust, sest ainult tema abiga võime teenistuses edukad olla (Laul 127:1).
3 Meie tänupalved väljendavad meie hindamist arusaamise eest, mille Jehoova on meile seoses oma tahte ja eesmärgiga andnud. Kas pole see eesõigus, et saame Kuningriigi tõdedest rääkida ka teistele? Me täname Jehoovat kõige eest, mis me teenistuses korda saadame (Laul 107:8; Efesl. 5:20).
4 Igati kohane on paluda Jehoovalt abi selleks, et leida inimesi, kes oleksid nõus hakkama meiega Piiblit uurima, ning me palume abi selleks, et tõde jõuaks nende südamesse. Kui me teda sel moel anume, tunnustame seda, et ainult Jumala abiga võib meie teenistus olla viljakas (1. Kor. 3:5—7).
5 Ühele õele tundus, et üks tema ajakirjaringi kuuluv naine ei loe ajakirju ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”. Kuna ta ei soovinud lasta neil väärtuslikel ajakirjadel raisku minna, palus ta Jehoovalt, et kui see naine neid ei loe, siis ta keelduks neist. Kui õde teda järgmisel korral külastas, ütles selle naise abikaasa: ”Suur tänu teile, et toote neid ajakirju regulaarselt. Ma loen neid ja need tõepoolest meeldivad mulle.”
6 Me võime alandlikus ja hardas palves anuda Jehoovalt abi, et tulla toime üldise ükskõiksuse ja pilkamisega ning üle saada igasugusest inimesekartusest, nii et võime teistele ikka julgesti tunnistust anda (Ap. t. 4:31). Kui me pidevalt palvetame ”iga palve ja anumise kaudu” ning samal ajal osaleme kuulekalt pühas teenistuses, võime olla kindlad, et Jehoova aitab meid (1. Joh. 3:22).