Toogem hea käitumisega Jumalale austust
1 Ükskõik kus me ka ei oleks, meie käitumine, riietus ja välimus annavad tunnistust meist ja Jumalast, keda me teenime. Eriti hakkab see silma suurtel Jumala rahva koosviibimistel, kus paljud inimesed meid näevad. Kui oleme eeskujulikud, toome austust Jehoova nimele (1. Peetr. 2:12). Kuid kui vaid mõningad käituvad viisil, mis jätab soovida, või tegutsevad mõtlematult, võib see häbistada Jumala nime ja ta rahvast (Kog. 9:18b). Kui hoiame meeles, et kõrvalseisjad hindavad meie organisatsiooni ja Jumalat, keda me kummardame, meie käitumise järgi, peaks see ärgitama meid kohusetundlikult ’tegema kõik Jumala auks’ (1. Kor. 10:31).
2 Eeskujulik käitumine hotellis. Enamikul juhtudel on hotellipersonalile avaldanud sügavat muljet Jehoova tunnistajate korralikkus, head kombed ja puhtus. Üks hotellipidaja märkis tema hotellis peatunud Jehoova tunnistajate perekondade kohta: ”Jehoova tunnistajate lapsed on parimad lapsed, keda ma eales näinud olen! Nad on riides kui leedid ja džentelmenid, nad on hästi kasvatatud, viisakad ja heade kommetega. Nendega pole olnud mingeid probleeme. Te väärite tõepoolest kiidusõnu oma noorte eest. Meil on ainult hea meel selle üle, et teie lapsed on siin olnud.” Sellised kommentaarid pole üllatavad, kuna need, kes meiega kokku puutuvad, võivad näha Jehoova rahva seas valitsevat armastust ja lugupidavat suhtumist.
3 Samas aga paljastavad mõne teise hotellipersonali tähelepanekud, et probleeme on mõnedega, kes on hoolimatud või kasutavad vääralt hotelliruume. See põhjustab probleeme ja kriitikat, mis võiks olla olemata.
4 Enamasti on hotellidel omad reeglid, mida külalised peaksid järgima. Mõned vennad on neid reegleid aga rikkunud ning teinud liiga kõva lärmi või valmistanud oma ruumis toitu. Toiduvalmistamine seal, kus see pole lubatud, on hotellipidajate sõnul tavaline viis, kuidas nende omandit väärtarvitatakse. Sellega ei rikuta mitte ainult ruumide sisustust, vaid lõhnade tõttu, mis tuppa jäävad, pole neid ruume võimalik välja üürida ehk päevi või nädalaid. Kui toiduvalmistamine pole toas spetsiaalselt lubatud, ei tohi seda teha.
5 Me peaksime püüdma juhtkonnaga täiel määral koostööd teha. Me ei taha kindlasti jätta Jehoova rahvast halba muljet. Kristlastena me peame käituma igal ajal ausalt. Me ei tohiks hotellist kaasa võtta pesu ega muid ”suveniire”, sest see on vargus; samuti ei tohiks me tuba reserveerides või end sisse kirjutades rääkida valet selle kohta, mitu inimest meie tuppa tuleb.
6 Esinduslikkus konvendil. Ükskõik millist hoonet konvendisaalina ka ei kasutataks, sellesse tuleb suhtuda kui suurde kuningriigisaali. Nagu koosolekutel kohalikus kuningriigisaalis, peab siingi riietus ja välimus olema sündmusele vastav. Vennad ja õed ei tohiks ei konvendiprogrammi ajal ega pärast seda kanda sündsusetuid või veidraid rõivaid, mis peegeldavad maailma vaimu ja mille tõttu on raske märgata, et me erineme teistest heas mõttes. Õed peaksid vaatama, et nende seelikute ja kleitide pikkus ja stiil oleks sünnis (1. Tim. 2:9, 10). Kas me siis oleme konvendil või hotellis, sööme restoranis või oleme kaupluses sisseoste tegemas, meie käitumine peaks alati peegeldama seda, et oleme Jumala teenijad. Me ei tohiks üheski asjas anda mingit põhjust pahanduseks (2. Kor. 6:3).
7 Ristimine toimub konvendil laupäeva hommikul. 1995. aasta 1. aprilli ”Vahitorni” leheküljel 30 öeldakse, kuidas meil tuleks sellesse sündmusse suhtuda. Seal öeldakse, et me ”peaksime suhtuma ristimisse kohase tõsidusega. See ei ole sobiv aeg emotsioonidetulvaks, pidutsemiseks või lõbutsemiseks. Kuid samas ei ole see ka sünge või rõõmutu aeg”. Ristitavatel, nii meestel kui naistel, on kindlasti kohatu kanda väga nappe ujumisriideid. Seega peaks kristlik ristimine meie kõigi silmis olema nii tõsine kui ka rõõmutoov sündmus.
8 Peetrus tuletab meile meelde, ’missugused me peame olema pühas elus ja jumalakartuses’ (2. Peetr. 3:11). Aidaku nii meie sõnad kui teod sellel ”Jumala sõna tegijate” piirkonnakonvendil ausa südamega kõrvalseisjatel tundma õppida ja teenima hakata meie suurt Jumalat, kes on väärt kogu au ja austust (1. Kor. 14:24, 25).