6. osa. Edenevate piibliuurimiste juhatamine
Kui õpilane tõstatab küsimuse
1 Kui piibliuurimine on kindlalt sisse seatud, on üldjuhul kõige parem käsitleda Piibli õpetusi korra järgi, mitte hüpata ühelt teemalt teisele. See aitab õpilasel ehitada täpsetel teadmistel põhinevat alust ja vaimselt edeneda (Kol. 1:9, 10). Sageli tõstatavad õpilased aga uurimise ajal erinevaid küsimusi. Kuidas neile vastata?
2 Kasuta vahetegemisvõimet. Sageli saab uurimismaterjali puudutavatele küsimustele vastata kohe. Kui seda küsimust arutatakse uuritavas väljaandes hiljem, võib lihtsalt sellele tähelepanu juhtida. Ent kui küsimus pole seotud uuritava materjaliga või kui selleks, et küsimusele hästi vastata, tuleb teha uurimistööd, oleks parem käsitleda seda küsimust pärast uurimist või mõnel teisel korral. Mõned kuulutajad on leidnud, et kui kirjutada küsimus üles, näitab see õpilasele, et tema küsimusesse suhtutakse tõsiselt, ja ühtlasi ei kalduta teemast kõrvale.
3 Paljusid Piibli õpetusi käsitletakse meie põhilistes uurimisväljaannetes vaid põgusalt. Mida teha siis, kui õpilasel on raske omaks võtta teatud õpetust või kui ta hoiab kõvasti kinni mõnest valest uskumusest? Sel juhul tuleks vaadata koos lisamaterjali, mis käsitleb põhjalikult seda, mida Piibel räägib selle teema kohta. Kui see aga ei veena õpilast, jäta see teema mõneks ajaks kõrvale ja jätka tavapärast uurimist (Joh. 16:12). Kui õpilane omandab Piiblist põhjalikumaid teadmisi ja edeneb vaimselt, võib ta hakata mõistma ka seda Piibli õpetust.
4 Ole tagasihoidlik. Kui sa pole kindel, mis on küsimuse õige vastus, siis ära riski sellega, et annad vale vastuse (2. Tim. 2:15; 1. Peetr. 4:11). Selgita, et sa uurid põhjalikumalt seda ainet ja vastad sellele küsimusele mõnel teisel korral. Sa võid kasutada ka võimalust näidata õpilasele, kuidas põhjalikumalt uurida. Õpeta talle järk-järgult, kuidas kasutada Jehoova organisatsiooni pakutavaid abivahendeid. Nii õpib ta aja möödudes ise oma küsimustele vastuseid leidma. (Ap. t. 17:11.)