Küsimuste kast

◼ Millised ohud kaasnevad sellega, kui suhtleme Interneti teel võõra inimesega?

Internetis on rohkelt veebisaite, mille eesmärk on aidata inimestel omavahel tutvuda ja suhelda. Paljudel sellistel lehekülgedel saab üles panna enda lühitutvustuse, mis võib sisaldada pilte ja muud isiklikku informatsiooni. Inimesed, kes selliseid saite külastavad, võivad siis omavahel ühendust võtta. Eriti populaarsed on need saidid noorte seas, ja mõned koguduse noored on külastanud selliseid saite ning võtnud ühendust inimestega, kes väidavad end olevat Jehoova tunnistajad.

Inimesel, kellega me Interneti vahendusel tutvume, on lihtne rääkida valet iseenda, oma vaimsuse või motiivide kohta (Laul 26:4). Ta võib väita, et on tunnistaja, kuid tegelikult võib ta olla uskmatu, eemaldatu või isegi aktiivselt tegutsev ärataganeja (Gal. 2:4). Teatavasti kasutavad pedofiilid selliseid saite, et leida endale ohvreid.

Isegi kui oleme kindlad, et meie vestluskaaslasel on koguduses hea maine, võivad sellises keskkonnas hõlpsasti kõne alla tulla sobimatud teemad. Üheks põhjuseks on see, et inimesega, kellega ei olda silmast silma kohtunud, kiputakse avatumalt mõtteid jagama. Elektroonilisel teel suhtlemine võib luua noortes tunde, et see on privaatne tegevus ja teised, näiteks nende vanemad või kogudusevanemad, ei saa sellest kunagi teada. Kahjuks on nii mõnedki kristlikust perest pärit noored sattunud sellesse püünisesse ja läinud kaasa sündsusetu kõnepruugiga (Efesl. 5:3, 4; Kol. 3:8). Teised on Internetti üles pannud endast seksuaalselt väljakutsuvaid pilte, andnud endale kohatuid hüüdnimesid või lisanud linke seksuaalse sisuga muusikavideotele.

Nagu ülaltoodust on näha, tuleb vanematel tunda huvi selle vastu, milliseid saite nende lapsed külastavad (Õpet. 29:15). On ohtlik kutsuda võhivõõras endale koju või lasta tal olla üksi meie lastega. Samuti on meil ja meie lastel ohtlik sõbrustada võõrastega Interneti kaudu, isegi juhul, kui vestluskaaslane väidab end olevat Jehoova tunnistaja (Õpet. 22:3).