Olin oma eluga igati rahul

KUI ma aastal 1989 piiblitõest kuulsin, olin oma kodulinnas Senakis tuntud kommunist. Kuulusin ka Gruusia NSV Ülemnõukogusse, mis vastab tänapäeva parlamendile. Olin ka ühe noore mehega kihlatud ja seega oma eluga igati rahul.

Ema ja isa istutasid minusse armastuse Jumala vastu. Niisiis uskusin Jumalasse, ehkki olin kommunist. Kui hakkasin Piiblit uurima, leidsin rahuldavad vastused kõigile oma küsimustele. Seepärast otsustasin Jehoovale pühenduda. Mu perele, sõpradele, töökaaslastele ja kihlatule see aga ei meeldinud.

Perekond hakkas mind põlgama ja mu uus usk ei sobinud kokku poliitkarjääriga. Mul polnud muud valikut, kui lahkuda kodunt, katkestada kihlus, loobuda tööst, astuda välja kommunistlikust parteist ja tulla ära Ülemnõukogust. Pärast ristimist põlgasid mu pere ja sõbrad mind veelgi enam. Kuna kodulinnas mind tunti, kolisin Khuthaisisse ja alustasin seal kohe pioneeritööd.

Kui mu käest küsitakse, kas tasus seda kõike usu pärast taluda, vastan kõhklemata, et tegin omal ajal õige otsuse. Ehkki vanemad ei mõistnud mu valikuid, olen neile tänulik, et nad istutasid minusse armastuse Jumala ja ligimese vastu. See on mind elus väga aidanud.