9. peatüki kommentaarid

9:1

oma linna. St Kapernauma, mis oli Jeesuse sagedane peatuspaik Galilea piirkonnas. (Mt 4:13; Mr 2:1.) Selle linna lähedal asusid Naatsaret, kus Jeesus üles kasvas; Kaana, kus ta muutis vee veiniks; Nain, kus ta äratas üles lesknaise poja; ja Betsaida, kus ta toitis ime läbi 5000 meest ja taastas pimeda mehe nägemise.

9:2

Seal. Võib tõlkida ka „Näe! Seal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

Nende usku nähes. Mitmuslik asesõna „nende” näitab, et Jeesus ei pannud tähele mitte ainult halvatu, vaid ka tema toojate usku.

mu laps. Võib tõlkida ka „mu poeg”. Need sõnad väljendasid soojust. (2Ti 1:2; Tt 1:4; Flm 10.)

9:5

Mida on kergem öelda. Kes tahes võiks väita, et ta suudab patte andeks anda, sest selle väite kinnituseks poleks tal vaja esitada ühtegi nähtavat tõendit. Öelda „Tõuse üles ja kõnni” on hulga raskem, sest see nõuab ütlejalt imetegu. Jeesuse ime tegi kõigile selgeks, et tal on voli patte andeks anda. See lugu ja ka tekst Jes 33:24 näitavad seost haiguste ja meie patususe vahel.

9:6

Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.

patte andeks anda ... Mõttepunktid näitavad, et Jeesus jättis lause pooleli. Seejärel tervendas ta halvatu kõigi silme all. Sellega ta tõendas, et tal on voli patte andeks anda.

9:9

tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiidilt. Matteuse tollihoone asus kas Kapernaumas või selle lähedal.

Matteus. Vt kommentaari Matteuse ja Mt 10:3 kommentaari.

Järgne mulle! Vt Mr 2:14 kommentaari.

9:10

majas. Mõeldakse Matteuse maja. (Mr 2:14, 15; Lu 5:29.)

söömas. Vt Mr 2:15 kommentaari.

maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.

patuseid. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates ilmselt neile, kes elavad patust elu, st kelle eluviisi iseloomustavad moraali- või seadusvastased teod. (Lu 7:27–39; 19:7, 8.) Sama väljendit kasutati ka mittejuutide kohta ja variserid kasutasid seda juutide kohta, kes ei järginud rabiinlikke traditsioone. (Joh 9:16, 24, 25.)

9:13

halastust, mitte ohvrit. Need sõnad on pärit tekstist Ho 6:6. Jeesus viitab nendele ka salmis Mt 12:7. Põlatud maksukoguja Matteus, kellest sai Jeesuse lähedane kaaslane, on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja nii selle tsitaadi kui ka mõistujutu halastamatust orjast. (Mt 18:21–35.) Tema evangeelium tõstab esile Jeesuse korduvalt öeldud mõtte, et lisaks ohvrile on vaja ka halastust.

9:14

paastume. Vt Mt 6:16 kommentaari.

9:15

peigmehe sõbrad. Sõna-sõnalt „pruutkambri pojad”. Kõnekujund, mis käib pulmakülaliste, aga eriti peigmehe sõprade kohta.

9:16

vanumata. St uut pesemata.

9:17

veini ... nahklähkritesse. Piibliaegadel hoiti veini nahklähkrites. (Jos 9:4.) Veinilähkrite valmistamiseks kasutati mõne kodulooma, näiteks lamba või kitse kogu nahka. Vanad veinilähkrid muutusid jäigaks ja kaotasid elastsuse. Uued veinilähkrid olid aga elastsed ning pidasid vastu survele, mida värske veini käärimisprotsess neile avaldas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Veinilähker”.)

9:18

üks ülem. Selle ülema (kr árchon) nimi Jairus on kirjas Markuse ja Luuka paralleeljutustuses. Neis kutsutakse teda sünagoogi ülemaks. (Mr 5:22; Lu 8:41.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. (Vt Mt 8:2 kommentaari.)

9:20

verejooksu. Ilmselt pidev menstruatsiooniverejooks. Moosese seaduse järgi tegi see naise rituaalselt ebapuhtaks. Niisugusena ei tohtinud ta teisi puudutada. (3Mo 15:19–27.)

9:22

tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Lu 8:47.) Selle südamliku kõnetlussõnaga, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hoolivust.

9:24

pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.

9:27

Taaveti poeg. See, et need mehed nimetavad Jeesust Taaveti pojaks, näitab, et nad peavad teda Taaveti troonipärijaks ja seega ka messiaks. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)

9:35

õpetas ... kuulutas. Vt Mt 4:23 kommentaari.

head sõnumit. Vt Mt 4:23 kommentaari.

9:36

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

vaevatud. Algne kreeka sõna lõi pildi lammastest, keda kiskjad olid räsinud või kes olid okkaliste põõsaste või teravate kaljude vahel ronides oma naha katki tõmmanud. Hiljem hakati seda väljendit kasutama piltlikult tähenduses „julmalt koheldud; vaevatud; haavatud”.

vintsutatud. See sõna loob pildi laiali pillutatud, abitust ja kurnatud lambakarjast. Piltlikult kujutab see rõhutud, hüljatud ja abitut rahvahulka.