MARKUSE EVANGEELIUM
13. peatüki kommentaarid
Ei jäeta siin kivi kivi peale. Vt Mt 24:2 kommentaari.
kust tempel näha oli. Võib tõlkida ka „templi vastas”. Markus selgitab, et Õlimäelt oli tempel näha. Enamikule juutidest lugejatele poleks sellist selgitust vaja olnud. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)
lõpule jõudma. Vastav kreeka verb synteléo on seotud nimisõnaga syntéleia, mis tähendab „koos lõppemine” ning esineb ka paralleeltekstis Mt 24:3. (Sõna syntéleia on ka tekstides Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Sellega mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni (kr télos), mida mainitakse tekstides Mr 13:7, 13. (Vt Mr 13:7 ja 13:13 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)
Mina olen see. St messias ehk Kristus. (Vrd paralleeltekstiga Mt 24:5.)
lõpp. Siin on kasutatud kreeka sõna télos, mis tähendab „ots, täielik lõpp; täitumine”. See on erineva tähendusega kui nimisõna syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”, ning kui verb synteléo, mis on tõlgitud Mr 13:4 vastega „lõpule jõudma”. (Vt Mt 24:3 ja Mr 13:4 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)
Rahvas. Kreeka sõna éthnos on laia tähendusega. See võib tähendada teatud territooriumi (näiteks riigi) elanikke või siis samasse etnilisse rühma kuulujaid. (Vt Mr 13:10 kommentaari.)
tõuseb. Vt Mt 24:7 kommentaari.
kannatuste. Vastav kreeka sõna tähendab „sünnitusvalud”. Siin mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes, kuid võidakse viidata ka tõsiasjale, et justnagu sünnitusvalud, nii muutuvad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused sagedasemaks, suuremaks ja pikaajalisemaks, enne kui saabuvad Mr 13:19 mainitud viletsuse päevad.
kohtute. Kr synédria. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 10:17; 23:34; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)
kõigi rahvaste. See väljend osutab kuulutustöö ulatuslikkusele ning sellega andis Jeesus oma jüngritele mõista, et nende töö ei piirdu üksnes kaasjuutidele kuulutamisega. Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rühma inimesi, kes on üksteisega suuremal või väiksemal määral veresuguluses, räägib ühte ja sama keelt ning elab kindlal territooriumil.
head sõnumit. Vt Mt 24:14 kommentaari.
viivad teid kaasa. Kreeka verbi ágo kasutatakse siin juriidilise terminina tähenduses „arreteerima, vahi alla võtma”. See sõna võib viidata jõu kasutamisele.
vastu peab. Vastav kreeka sõna (hypoméno) tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; vastu pidama; vankumatuks jääma”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.) Siin mõeldakse sellega Kristuse jüngriks jäämist hoolimata tagakiusamisest ja katsumustest. (Mr 13:11–13.)
lõpuni. Vt Mr 13:7 kommentaari.
kes seda loeb, pangu teraselt tähele. Võib tõlkida ka „lugeja kasutagu mõistust”. Mõeldakse Taanieli ennustuse lugemist.
Juudamaal. Vt Mt 24:16 kommentaari.
mägedele. Vt Mt 24:16 kommentaari.
katusel. Vt Mt 24:17 kommentaari.
talvel. Vt Mt 24:20 kommentaari.
Kui Jehoova neid päevi ei vähendaks. Jeesus selgitab siin oma jüngritele, mida tema isa teeb suure viletsuse ajal. Jeesuse sõnad selles ennustuses sarnanevad mõnede piibli heebreakeelses osa tekstidega, kus esineb Jumala nimi. (Jes 1:9; 65:8; Jer 46:28 (Septuagintas 26:28); Am 9:8.) Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega „isand”. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mr 13:20.)
valemessiaid. Võib tõlkida ka „valekristusi”. See tekst ja paralleeltekst Mt 24:24 on ainsad kohad, kus esineb kreeka sõna pseudóchristos. Selle all mõeldakse kedagi, kes alusetult väidab end olevat messia ehk kristuse. (Nii „messias” kui ka „kristus” tähendavad võitut, salvitut.) (Vt Mt 24:5 ja Mr 13:6 kommentaari.)
nähakse. Vt Mt 24:30 kommentaari.
Inimesepoega. Vt Mt 8:20 kommentaari.
pilvedes. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. Siin mõeldakse nägemist arusaamise mõttes. (Ap 1:9.)
nelja tuule poolt. Vt Mt 24:31 kommentaari.
Õppige viigipuust. Vt Mt 24:32 kommentaari.
ta. St Inimesepoeg.
Taevas ja maa kaovad. Mitmed teised kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid Jeesuse sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) Võimalik ka, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.
minu sõnad ei kao mitte. Kreeka keeles on siin koos verbiga kasutatud kaht eitussõna, mis lükkab jõuliselt tagasi mõtte, et Jeesuse sõnad võiksid kaduda, st jääda täitumata. Kuigi mõnes kreekakeelses käsikirjas on kasutatud ainult üht eitussõna, on jõulisema sõnastuse kasutamiseks tugev käsikirjaline alus.
uksehoidjal. Uksehoidjad või väravavalvurid olid vanal ajal linnavärava, templi sissekäigu või ka kellegi kodu juures. Nende ülesanne oli sulgeda õhtul uks või värav ning ühtlasi vahti pidada. (2Sa 18:24, 26; 2Ku 7:10, 11; Est 2:21–23; 6:2; Joh 18:17.) Jeesus võrdles kristlast uksehoidjaga. Nii rõhutas ta oma järelkäijatele tarvidust ärgas olla ja valvel püsida, et nad oleksid valmis, kui ta tuleb kohut mõistma. (Mr 13:26.)
püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvama, valvel olema”. Sama kreeka sõna esineb ka kirjakohtades Mr 13:34, 37; 14:34, 37, 38. (Vt Mt 24:42, 26:38 ja Mr 14:34 kommentaari.)
päeva lõpul. Võib tõlkida ka „õhtul”. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda, igaüks umbes kolm tundi pikk. Esimene algas umbes kella kuuest õhtul ja viimane lõppes kuue paiku hommikul. (Vt ka selle salmi järgmisi kommentaare.) Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile. Väljend „päeva lõpul” viitab esimesele öövahikorrale, mis kestis päikeseloojangust umbes kella üheksani õhtul. (Vt Mt 14:25 kommentaari.)
keskööl. Mõeldakse teist öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis umbes kella üheksast õhtul kuni keskööni. (Vt selle salmi kommentaari päeva lõpul.)
kukelaulu ajal. Mõeldakse kolmandat öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis keskööst umbes kella kolmeni öösel. (Vt selle salmi eelmist kommentaari.) Ilmselt millalgi selles vahemikus kires kukk, nagu mainitakse tekstis Mr 14:72. Vahemerest ida poole jäävates maades peetakse kuke kiremist tänini aega märkivaks tähiseks. (Vt Mt 26:34, Mr 14:30 ja 14:72 kommentaari.)
varahommikul. Mõeldakse neljandat öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis umbes kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni. (Vt selle salmi eelmisi kommentaare.)