JOHANNESE EVANGEELIUM
12. peatüki kommentaarid
Kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et Jeesus jõudis Betaaniasse 8. niisani päikeseloojangul, kui algas hingamispäev. 9. niisanil oli ta endise pidalitõbise Siimoni juures õhtusöögil koos Marta, Maarja ja Laatsarusega. (Joh 12:2–11; vt Mt 26:6 kommentaari ja lisasid A7 ja B12.)
Betaaniasse. Vt Mt 21:17 kommentaari.
Laatsarus. Vt Lu 16:20 kommentaari.
õhtusöök. Õhtusöök toimus endise pidalitõbise Siimoni kodus pärast päikeseloojangut, kui algas 9. niisan. (Mt 26:6; Mr 14:3.)
Maarja. St Marta ja Laatsaruse õde. (Joh 11:1, 2.) Paralleeltekstides Mt 26:7 ja Mr 14:3 öeldakse tema kohta „üks naine”.
naela. Kr lítra. Tegemist on arvatavasti Rooma naelaga (ld libra), mis võrdub 327 g. (Vt lisa B14.)
healõhnalist õli ... väga kallis. Juudas Iskarioti sõnul oli selle õli väärtus 300 denaari. (Joh 12:5.) See summa oli lihttöölise ligikaudne aastapalk. Arvatakse, et tegu oli nardiõliga, mida saadi Himaalaja mäestikus kasvavast harilikust nardist (Nardostachys jatamansi). Kuna nardiõli oli väga kallis, võidi seda lahjendada ja koguni võltsida. Kuid kõnealusel juhul oli nii Markuse kui ka Johannese sõnul tegemist ehtsa nardiõliga. (Mr 14:3; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Nard”.)
võidis Jeesuse jalgu. Vt Mr 14:3 kommentaari.
kes hiljem ta reetis. Võib tõlkida ka „kes valmistus teda ära andma”. Kreeka keeles on siin fraasis kaks verbi („valmistuma”, „ära andma”). Nende ajavorm näitab, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Tekstis Joh 6:64 öeldu kinnitab seda mõtet. (Vt Joh 6:64 kommentaari.)
300 denaari. Vt Mr 14:5 kommentaari.
et valmistada mind ette mu matmispäevaks. Vt Mt 26:12 kommentaari.
seal. St Betaanias. (Joh 12:1.)
Järgmisel päeval. St 9. niisani hommikul aastal 33. 9. niisan algas eelmisel õhtul pärast päikeseloojangut. Tol õhtul oli Jeesus endise pidalitõbise Siimoni juures õhtusöögil. (Vt Joh 12:1 kommentaari ja lisa B12.)
pühi pidama. Mõeldakse paasapüha. (Joh 11:55; 12:1; 13:1.) Paasapüha tähistati 14. niisanil. Sellele järgnes hapnemata leibade püha, mida tähistati 15.–21. niisanini. (3Mo 23:5, 6; 4Mo 28:16, 17; vt lisa B15.) Jeesuse päeviks olid need kaks püha omavahel nii tihedalt seotud, et mõnikord viidati kõigile kaheksale päevale kui ühele pühale. (Lu 22:1.) Josephus Flavius räägib kaheksapäevasest pühast, „mida nimetatakse hapnemata leibade pühaks”. (Vt lisa B12.)
Too pääste! Vt Mt 21:9 kommentaari.
Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:25, 26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisasid A5 ja C.)
nõnda nagu on kirjutatud. Sellele järgnev tsitaat (Joh 12:15) pärineb tekstist Sak 9:9.
Siioni tütar. Vt Mt 21:5 kommentaari.
eeslisälu. Võib tõlkida ka „eeslitäku”. Markuse (11:2), Luuka (19:35) ja Johannese evangeeliumis mainitakse vaid üht looma, sälgu. Matteuse evangeeliumis (21:2–7) on aga öeldud, et sälg oli koos vanaloomaga. (Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.)
hauast. Vt Mr 6:29 kommentaari.
kreeklased. Kuigi 1. sajandil oli Iisraelis mitmeid kreeka kolooniaid, mõeldakse siin kreeklaste all ilmselt kreeka proselüüte ehk judaismi pöördunud kreeklasi. Tekstis Joh 12:32 ütles Jeesus prohvetlikult, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi.
oma elu. Võib tõlkida ka „oma hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
teenida. Kr diakonéo. Selles salmis on ka nimisõna diákonos (teenija). Piibli kreekakeelses osas kasutatakse seda sõna sageli siis, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. (Vt Mt 20:26 kommentaari.)
on mu hing. Võib tõlkida ka „olen ma”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
hääl. Evangeeliumitest tuleb välja, et Jehoova rääkis inimestega otse kolmel korral. Esimene kord oli aastal 29, kui Jeesus ristiti. (Mt 3:16, 17; Mr 1:11; Lu 3:22.) Teine kord oli aastal 32, kui Jeesus mäel muudeti. (Mt 17:5; Mr 9:7; Lu 9:35.) Kolmas kord oli aastal 33, veidi enne Jeesuse viimast paasapüha. Viimasest korrast räägib ainult Johannes. See oli Jehoova vastus Jeesuse palvele: „Isa, austa oma nime!”
heidetakse välja. Jeesus räägib prohvetlikult ajast, kui Saatan kõrvaldatakse selle maailma valitseja positsioonilt.
selle maailma valitseja. Sama väljend esineb ka tekstides Joh 14:30 ja 16:11 ning selle all mõeldakse Saatanat. Siin käib sõna „maailm” (kr kósmos) kõigi inimeste kohta, kes ei teeni Jumalat ja kelle teod ei ole tema tahtega kooskõlas. Jumal ei toonud niisugust maailma olemasollu; „kogu maailm on Saatana võimuses”. (1Jo 5:19.) Saatanat ja kurje vaime nimetatakse „selle pimeduses oleva maailma valitsejateks [kr kosmokrátor]”. (Ef 6:11, 12.)
mind üles tõstetakse. Sõna-sõnalt „mind maast üles tõstetakse”. Ilmselt mõeldakse Jeesuse hukkamist postil, mida võib järeldada järgmisest salmist.
kõiksuguseid inimesi. Jeesus ütleb, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi, olenemata nende rahvusest, rassist või materiaalsest seisust. (Ap 10:34, 35; Ilm 7:9, 10; vt Joh 6:44 kommentaari.) Sedapuhku olid templis mõned kreeklased, kes tahtsid Jeesust näha. (Vt Joh 12:20 kommentaari.) Paljudes piiblites on kreeka sõna pas tõlgitud vastega „kõik”, millest jääb mulje, nagu tõmbaks Jeesus varem või hiljem eranditult kõik inimesed enda juurde. See pole aga ülejäänud pühakirjaga kooskõlas. (L 145:20; Mt 7:13; Lu 2:34; 2Te 1:9.) Kuigi see kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kõik” (Ro 5:12), näitavad tekstid Mt 5:11 ja Ap 10:12 selgelt, et see võib tähendada ka „kõiksugune” ja „igasugune”. (Joh 1:7; 1Ti 2:4.)
Jehoova. See on tsitaat tekstist Jes 53:1, kus algses heebrea tekstis esineb Jumala nimi vaid ühe korra, nimelt väljendis „Jehoova käsivars”. Johannes aga tsiteerib seda Jesaja ennustust nähtavasti Septuagintast. Selles tõlkes algab kreekakeelne tekst sõna kýrios (isand, issand) sellise vormiga, mida kasutatakse otsese pöördumise puhul. (Vt Ro 10:16, kus tsiteeritakse samuti salmi Jes 53:1.) Septuaginta tõlkijad võisid panna Jumala nime esimesse kohta, kus see tekstis esineb, näitamaks, et prohvet suunab oma küsimused Jumalale. Kuna hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati algses heebrea tekstis olev tetragramm sõnaga kýrios (nii on tehtud selles tsitaadis sõna kýrios teises esinemiskohas), on selles salmis kasutatud põhitekstis Jumala nime. Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C4 tähistatakse lühenditega J12, 14, 16–18, 22, 23) kasutatakse Jumala nime esimeses kohas, kus see tekstis Joh 12:38 esineb.
Jehoova käsivart. See tsitaat on võetud tekstist Jes 53:1, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt selle salmi kommentaari Jehoova ning lisasid A5 ja C.) Sõna „käsivars” esineb piiblis sageli piltlikus tähenduses ning sellega mõeldakse väge või jõudu. Jeesuse tehtud imede kaudu ilmutas Jehoova oma käsivart ehk väge.
Jesaja ... oli näinud tema auhiilgust. Jesaja nägi nägemuses Jehoovat istumas oma aulisel troonil. Jehoova küsis Jesajalt: „Kes meie nimel läheks?” (Jes 6:1, 8–10.) Sõna „meie” näitab, et Jehoova ei olnud selles nägemuses üksi. Seega on mõistlik järeldada, et kui Johannes kirjutab, et Jesaja oli näinud „tema auhiilgust”, käib see Jeesuse auhiilguse kohta, mis tal oli enne inimeseks saamist. (Joh 1:14.) See on kooskõlas teiste piiblikohtadega, näiteks tekstis 1Mo 1:26 ütleb Jumal: „Tehkem inimene meie sarnaseks.” (Vt ka Õp 8:30, 31; Joh 1:1–3; Kol 1:15, 16.) Johannes lisab, et Jesaja kõneles temast ehk Kristusest, sest suur osa Jesaja kirjutatust puudutas tõotatud messiat.
ülemadki. Siinne kreeka sõna, mille vasteks on „ülemad”, käib ilmselt juudi kõrgeima kohtu sanhedrini liikmete kohta. Piiblikohas Joh 3:1 kasutatakse seda sõna Nikodeemose kohta, kes oli selle kohtu liige. (Vt Joh 3:1 kommentaari.)
kogudusest välja ei heidetaks. Vt Joh 9:22 kommentaari.
seda ei mõista hukka. Võib tõlkida ka „selle üle ei mõista kohut”. (Vt Joh 3:17 kommentaari.)