JOHANNESE EVANGEELIUM
16. peatüki kommentaarid
heidetakse kogudusest välja. Sõna-sõnalt „heidetakse sünagoogist välja”. Kreeka sõna aposynágogos esineb veel vaid tekstides Joh 9:22 ja 12:42. Inimest, kes kogudusest välja heideti, hakati vältima ja ta sattus ühiskonna põlu alla. See põhjustas talle ja ta perele nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke probleeme. Sünagoogides jagati tavaliselt õpetust, aga seal tegutsesid ka kohalikud kohtud, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Vt Mt 10:17 kommentaari.) Jeesuse sõnad olid hoiatuseks, millised tagajärjed võivad olla sellel, kui keegi soovib tema järelkäijaks saada. Jeesus oli küll varem öelnud, et maailm vihkab tema järelkäijaid, aga nüüd ütles ta esimest korda otse, et mõned neist tapetakse.
end Jumalale au toovat. Võib tõlkida ka „osalevat Jumala pühas teenistuses”. Selles fraasis on kasutatud kreeka nimisõna latreía, mis piibli kreekakeelses osas esineb ainult seoses jumalateenimisega. (Ro 9:4; 12:1; Heb 9:1, 6; lisainfot verbi latreúo kohta leiab Lu 1:74 kommentaarist.)
aitaja. Vt Joh 14:16 kommentaari.
ta. St eelmises salmis mainitud aitaja. (Vt Joh 16:13 kommentaari.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Püha vaim toob selguse patu kohta, sest see näitab, et maailm ei usu Jumala pojasse. Samuti toob see selguse õiguse kohta, sest see, et Jeesus läks taevasse, tõendas, et ta on Jumala silmis õige. Veel näitab püha vaim, miks „selle maailma valitseja” Saatan väärib hukkamõistvat kohtuotsust. (Joh 16:9–11.) Kreeka sõna elégcho, mis on siin tõlgitud kui „selgust tooma”, võib tõlkida ka vastega „noomima”. (1Ti 5:20; Tt 1:9).
tema. Nii 13. kui ka 14. salmis mõeldakse sõnadega „tema” ja „ta” tekstis Joh 16:7 mainitud aitajat. Kasutades sõna „aitaja” (kr meessoost sõna), isikustas Jeesus püha vaimu (kr kesksoost sõna), mis on mitteisikuline jõud. (Vt Joh 14:16 kommentaari.)
maailm. Selles salmis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. (Vrd Joh 15:19 kommentaariga.)
sündinud maailma. Jeesus õpetab lapse sünni näitel, et vaev ja mure võivad muutuda rõõmuks. (Joh 16:20.) Sünnitamine põhjustab naisele suurt valu, aga kui ta on lapse ilmale toonud, toob see nii suurt rõõmu, et valu ununeb. Selles salmis mõeldakse maailma (kr kósmos) all inimühiskonda üldiselt, keskkonda, kuhu laps sünnib. Ka mujal piiblis on sõnal „maailm” vahel niisugune tähendus. (1Ko 14:10; 1Ti 6:7; vt Lu 9:25 kommentaari.)
mida. Võib tõlkida ka „mida tahes”. Lisaks Jeesuse näidispalves toodud teemadele (Mt 6:9–13), räägib pühakiri ka paljust muust, mis mõjutab jumalateenijate elu ja mille eest on kohane palvetada. Isiklikud palved võivad seega puudutada igat eluvaldkonda. (Flp 4:6; 1Pe 5:7; 1Jo 5:14.)
mõistukõnes. Vt Joh 10:6 kommentaari.
on teisse kiindunud. Kreeka sõna philéo (kiindunud olema) on tõlgitud ka kui „armastama” ja „suudlema”. (Mt 23:6; Joh 12:25; Mr 14:44.) Selle verbiga kirjeldatakse sageli väga lähedast sidet, mis on tõeliste sõprade vahel. Kui inimesed nägid Laatsaruse haua juures Jeesuse silmist pisaraid voolamas, ütlesid nad: „Vaadake, kui kiindunud [philéo] ta temasse oli!” (Joh 11:35, 36.) Samuti kirjeldatakse selle sõnaga vanemate ja laste vahelisi lähedasi suhteid. (Mt 10:37.) Sellega näidatakse ka, kui kiindunud on Jehoova oma poja järelkäijatesse ja kui soojad tunded on jüngritel Jumala poja vastu. (Joh 16:27.) Tekstis Joh 5:20 kirjeldatakse selle sõnaga Isa lähedast suhet Pojaga.
tänu minule. Sõna-sõnalt „minus”. Selles salmis esineb kreeka eessõna en, mis võib väljendada ka ühtekuuluvust. (Vt Joh 10:38 kommentaari.)
mina olen maailma ära võitnud. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos (maailm) Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Sellises tähenduses on see ka tekstides Joh 12:31; 15:19; 2Pe 2:5; 3:6; 1Jo 2:15–17; 5:19. Inimesed üldiselt mõtlevad ja käituvad viisil, mis on Jumala tahtega vastuolus. (1Jo 2:16.) Oma maise elu viimasel õhtul võis Jeesus õigustatult öelda: „Mina olen maailma ära võitnud!” Ta võitis maailma ära selles mõttes, et ei lasknud Jumalast võõrdunud inimühiskonnal vähimalgi määral mõjutada oma mõtlemist ja tegusid. Kuna ta jäi Jumala ees laitmatuks, ei olnud selle maailma valitsejal Saatanal tema üle mingit võimu. (Vt Joh 14:30 kommentaari.) Jeesuse palves, mis on kirjas Johannese 17. peatükis, ütles ta, et ei tema ise ega ta jüngrid kuulu maailma. (Joh 17:15, 16.) Ja Rooma maavalitsejale Pilatusele ütles Jeesus: „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma.” (Joh 18:36.) Rohkem kui 60 aastat pärast seda kirjutas Johannes: „Me oleme maailma ära võitnud oma usuga.” (1Jo 5:4, 5.)