JOHANNESE EVANGEELIUM
20. peatüki kommentaarid
Nädala esimese päeva. Vt Mt 28:1 kommentaari.
haua. Vt Mr 6:29 kommentaari.
jüngri juurde, kes oli Jeesusele armas. St jüngri juurde, kes oli Jeesusele eriliselt armas. See on kolmas viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 13:23; 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega. (Vt Joh 13:23 ja 18:15 kommentaari.) Selles salmis on kasutatud kreeka sõna philéo, mida on sageli tõlgitud vastetega „armas olema”, „kiindunud olema”. (Mt 10:37; Joh 11:3, 36; 16:27; Joh 21:15–17; Ilm 3:19.) Ülejäänud neljas kohas esineb selle sõna sünonüüm agapáo. (Vt Joh 5:20, 16:27 ja 21:15 kommentaari.)
kirjakohast. Mõeldakse ilmselt kas teksti L 16:10 või Jes 53:10. Isegi Jeesuse jüngrid ei saanud aru paljudest messia kohta käivatest ennustustest, eriti nendest, mis puudutasid messia tagasilükkamist, kannatusi, surma ja ülesäratamist. (Jes 53:3, 5, 12; Mt 16:21–23; 17:22, 23; Lu 24:21; Joh 12:34.)
heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.
Rabbuuni! Semiidi sõna, mis tähendab „minu õpetaja”. Võimalik, et rabbuuni oli algselt aupaklikum või soojem kõnetlussõna kui „rabi”, mis tähendab „õpetaja”. Nähtavasti oli tolleks ajaks, kui Johannes oma raamatu kirja pani, minavormi näitav järelliide -i (mis tähendab „minu”) paljuski minetanud oma tähenduse selles tiitlis, sest Johannes annab nii „rabbuuni” kui ka „rabi” tähenduseks „õpetaja”. (Joh 1:38.)
Ära hoia minust kinni. Kreeka verb háptomai võib tähendada kas „puudutama” või „kinni hoidma”. Mõned tõlked annavad selle fraasi edasi sõnadega „ära puuduta mind”. Ent Jeesus ei keelanud siin Maarja Magdaleenat teda puudutamast, nagu ta ei keelanud ka teisi naisi, kes nägid teda pärast ta ülestõusmist ja „haarasid tal jalgadest kinni”. (Mt 28:9.) Maarja Magdaleena ilmselt kartis, et Jeesus hakkab taevasse tõusma. Soovides väga olla koos oma isandaga, hoidis ta Jeesusest kõvasti kinni ega lasknud teda lahti. Jeesus kinnitas naisele, et ta ei lahku veel, ning ütles, et see ei hoiaks temast kinni, vaid läheks ta jüngrite juurde ja teataks, et ta on surnuist üles tõusnud.
oma Jumala ja teie Jumala juurde. See vestlus Jeesuse ja Maarja Magdaleena vahel 16. niisanil aastal 33 näitab, et ülesäratatud Jeesus pidas oma Isa oma Jumalaks, nii nagu Isa oli ka Maarja Jumal. Paar päeva varem hüüdis Jeesus piinapostil rippudes kõva häälega: „Mu Jumal, mu Jumal.” Sellega täitis ta ennustuse tekstis L 22:1 ja tunnustas, et tema Isa on tema Jumal. (Mt 27:46; Mr 15:34; Lu 23:46.) Ka Ilmutusraamatus räägib Jeesus oma Isast kui oma Jumalast. (Ilm 3:2, 12.) Need piiblikohad kinnitavad, et ülesäratatud ja aussetõstetud Jeesus Kristus pidas oma taevast isa oma Jumalaks, nii nagu tegid seda ka tema jüngrid.
juute. Mõeldakse ilmselt juudi usujuhte. (Vt Joh 7:1 kommentaari.)
Kaksikuks. Vt Joh 11:16 kommentaari.
Mu isand ja mu Jumal! Mõned õpetlased peavad seda väljendit hämmastushüüuks Jeesuse poole, mis aga tegelikult oli suunatud Jumalale, tema Isale. Teised väidavad, et vanakreeka keelest võib järeldada, et need sõnad olid suunatud Jeesusele. Isegi kui see on nii, on väljend „mu isand ja mu Jumal” paremini mõistetav, kui arvestada kogu pühakirja kontekstiga. Jeesus oli just saatnud oma jüngritele sõna: „Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde, oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Vt Joh 20:17 kommentaari.) Seega pole põhjust arvata, et Toomas pidas Jeesust kõikvõimsaks Jumalaks. Toomas oli kuulnud Jeesust palvetamas oma Isa kui „ainsa tõelise Jumala” poole. (Joh 17:1–3.) Seega võis Toomas pöörduda Jeesuse kui „oma Jumala” poole järgmistel põhjustel. Ta pidas Jeesust jumalaks ehk jumalasarnaseks, ent mitte kõikvõimsaks Jumalaks. (Vt Joh 1:1 kommentaari.) Või pöördus ta Jeesuse poole samal moel, nagu jumalateenijad pöördusid Jehoova inglitest sõnumitoojate poole. Toomas võis teada neid jutustusi, kus piiblitegelased või mõnikord ka piiblikirjutajad rääkisid inglitest sõnumitoojatega otsekui Jumal Jehoovaga. (Vrd 1Mo 16:7–11, 13; 18:1–5, 22–33; 32:24–30; Koh 6:11–15; 13:20–22.) Seega võis Toomas kutsuda Jeesust „oma Jumalaks” selles mõttes, et tunnustas teda kui tõelise Jumala esindajat ja eesträäkijat.
Mõned väidavad, et kreeka keele määrav artikkel sõnade „isand” ja „jumal” ees näitab, et need sõnad viitavad kõikvõimsale Jumalale. Ent selles kontekstis võib määrava artikli kasutamine olla tingitud lihtsalt kreeka keele grammatikast. Kui kreeka keeles on nimetavas käändes nimisõna kasutatud koos määrava artikliga, võib tegu olla lihtsalt üttega. Nii on see näiteks tekstides Lu 12:32, Kol 3:18–4:1 ja 1Pe 3:7, kus sõnade „väike kari”, „naised”, „mehed”, „lapsed”, „isad”, „orjad” ja „isandad” ees on kreeka keeles määrav artikkel. Seega pole määrava artikli esinemine siin salmis piisav, et teha kindlaks, mida Toomas oma sõnadega mõtles.