APOSTLITE TEOD
17. peatüki kommentaarid
arutles. Paulus mitte lihtsalt ei rääkinud head sõnumit, vaid selgitas seda ja tõestas öeldut pühakirja põhjal, st piibli heebreakeelse osa põhjal. Siin salmis esineb kreeka verb dialégomai (arutlema; vestlema; väitlema). See näitab, et Paulus mitte lihtsalt ei lugenud pühakirjast ette, vaid arutles kuulajatega selle üle ning kohandas arutluskäiku kuulajatele. Sama kreeka sõna on ka tekstides Ap 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.
tõestades selle abil. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „kõrvale, juurde panema”. Ilmselt kõrvutas Paulus piibli heebreakeelses osas olevaid messia kohta käivaid ennustusi Jeesuse elu ja teenistusega, näidates, kuidas need olid seoses Jeesusega täide läinud.
linna ülemate. Kr politárches. Klassikalises kreeka kirjanduses seda sõna ei leidu. Ent Tessaloonikast ja mujalt Makedoonia provintsist on välja kaevatud raidkirju, kus see sõna esineb. Mõned neist raidkirjadest on pärit 1. sajandist e.m.a. Need leiud kinnitavad Apostlite tegude raamatu lugu ja seda, et Luukas oli usaldusväärne ajaloolane.
keisri. Sel ajal oli Rooma keisriks Claudius, kes valitses aastatel 41–54. (Ap 11:28; 18:2; vt Mt 22:17 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.)
uurisid hoolega. Vastav kreeka sõna on anakríno, mis tähendab „sõeluma; lahkama; eraldama”. Seda on vahel kasutatud ka ülekuulamise tähenduses. (Lu 23:14; Ap 4:9; 28:18; 1Ko 4:3.) Siin salmis annab see edasi mõtte väga hoolikast ja täpsest uurimisest, mis sarnaneb kohtuliku uurimisega. Beroia juudid ei uurinud pühakirja pinnapealselt, vaid süvitsi: et teha kindlaks, kas see, mida Paulus ja Siilas Jeesuse kui messia kohta õpetavad, on tõsi.
turul. Ateena turuväljak ehk agoraa (kr agorá) asus akropolist loodes ja hõlmas umbes 5 ha. Turuväljak oli midagi enamat kui vaid kauplemispaik. See oli linna majandus-, poliitika- ja kultuurielukeskus. Ateenlastele meeldis selles avaliku elu südames teistega kokku saada ja filosoofilistel teemadel arutleda.
epikuurlaste. Epikuurlased olid Vana-Kreeka filosoofi Epikurose (341–270 e.m.a) õpetuse pooldajad. Nad olid seisukohal, et elu ülim eesmärk on naudingute kogemine. Nad küll uskusid jumalate olemasolu, kuid arvasid, et nood pole inimestest huvitatud ega tee neile ei head ega halba. Seepärast olid palvetamine ja ohverdamine nende meelest mõttetud. Epikuurlased ei juhindunud mingitest moraalipõhimõtetest. Nad pidasid aga oluliseks olla kõiges mõõdukad, et vältida liialdamise halbu tagajärgi. Nad uskusid, et teadmisi tuleks omandada vaid selleks, et vabaneda religioossete hirmude ja ebausu kammitsaist. Epikuurlased ja stoikud ei uskunud ülesäratamist. (Vt selle salmi kommentaari stoikute.)
stoikute. Stoikud olid hellenistliku filosoofiakoolkonna stoitsismi pooldajad. Nad uskusid, et õnn tuleneb mõistuspärasest ja loodusega kooskõlas olevast eluviisist. Nad olid seisukohal, et tark inimene ei lase ei valul ega naudingutel end kõigutada. Stoikud samastasid looduse mitteisikulise jumalusega ja arvasid, et ka inimhing pärineb samast allikast. Osa stoikuid uskus, et hing hävib lõpuks ühes universumiga, osa jällegi, et see ühtib viimaks taas selle jumalusega. Stoikud ja epikuurlased ei uskunud ülesäratamist. (Vt selle salmi kommentaari epikuurlaste.)
ninatark. Kr spermológos. Sõna-sõnalt „seemnenokkija”. See kreeka sõna tähendab seemneid nokkivat lindu. Ülekantud tähenduses kasutati seda kellegi kohta, kes kogub kerjates või varastades kokku igasugust träni, või siis harimatu ja asjatundmatu inimese kohta, kes püüab hiilata siit-sealt kokku kogutud rämpsteadmistega. Sisuliselt ütlesid need haritud mehed, et Paulus on võhikust lobasuu.
Areopaagile. Võib tõlkida ka „Arese künkale”. Ares oli Kreeka sõjajumal. Areopaag oli kõrgendik Ateenas akropolist loodes ja seal kogunes Ateena kõrgem kohus. Peale kõrgendiku nimetati Areopaagiks ka kohut ennast. (Ap 17:34.) Seepärast on osa õpetlasi arvamusel, et Paulus viidi usutlemiseks sellele kõrgendikule või selle lähedale, osa aga arvab, et ta viidi samanimelise kohtu ette, mis kogunes kusagil mujal, võib-olla agoraal. Kuna Aresele vastab Rooma sõjajumal Mars, on mõnes piiblitõlkes nimetatud seda kohta Marsi künkaks.
viibivad. Võib tõlkida ka „elavad”. Siin esineb kreeka verb epideméo, mille tähendus on „peatuma; võõrana kusagil elama”.
Tundmatule Jumalale. Kreeka sõnad agnósto theó olid osa ühel Ateena altaril olevast raidkirjast. Ateenlaste jumalakartlikkust oli näha selles, et nad ehitasid jumalatele palju templeid ja altareid. Nad valmistasid altareid ka abstraktsetele jumalustele, nagu Kuulsus, Mõõdukus, Energia, Veenmine ja Halastus. Vahest kartusest, et nad võivad mõne jumala välja jätta ja tõmmata nii endale tema meelepaha, pühendasid nad ühe altari ka Tundmatule Jumalale. Nii tunnustasid ateenlased, et olemas võib olla jumal, kellest nad midagi ei tea. Paulusest oli väga nutikas viidata sellele altarile, tutvustamaks neile tõelist Jumalat.
maailma. Kr kósmos. Kreeka kirjanduses ja eriti just piiblis mõeldakse selle sõnaga inimkonda. (Vt Joh 1:10 kommentaari.) Kreeka kirjanduses kasutati seda ka kõiksuse ja loodu kohta. Võimalik, et selles tähenduses kasutab seda sõna siin ka Paulus, et leida ühist keelt oma kreeklastest kuulajatega.
kätega tehtud templites. Võib tõlkida ka „inimkätega tehtud templites”. Kreeka sõna cheiropoíetos (kätega tehtud) esineb ka tekstides Ap 7:48 ja Heb 9:11, 24. Jumalanna Athena ja teiste Kreeka jumalate au ja hiilgus sõltus inimeste ehitatud templitest ja altaritest. Nii pole see aga kõrgeima valitseja Jehoovaga. Teda kui taeva ja maa loojat ei mahuta ükski maine tempel. (1Ku 8:27.) Ta pole võrreldav ühegi ebajumalakujuga. (Jes 40:18–26.) Paulus lausus need sõnad ilmselt seetõttu, et Ateenas oli palju erinevatele jumalatele pühendatud templeid ja pühi paiku.
elame, liigume ja oleme olemas. Mõne õpetlase arvates kasutab Paulus siin kreeka retoorilist võtet trikoolonit, kolme mõtteliselt riimuvat sõna. Seda võtet kasutasid näiteks Platon, Sophokles ja Aristoteles. Teiste arvates viitas ta luuletusele, mille kirjutas 6. sajandil e.m.a Kreeta poeet Epimenides.
mõned teie poeedid. Sõnad „Sest ka meie oleme tema lapsed” on ilmselt tsitaat stoikust poeedi Aratose luuleteosest „Phainomena” („Taevanähtused”). Sarnaseid fraase leidub ka mujal kreeka kirjanduses, näiteks stoikust kirjamehe Kleanthese hümnis Zeusile. Arvatavasti tsiteeris Paulus kreeka luuletajaid sellepärast, et haritud kõnelejatelt oodati, et nad tõendaksid oma väiteid muu hulgas klassikute tsiteerimisega.
maailma. Kr oikuméne (asustatud maa-ala). Siin esineb see sõna laiemas tähenduses ja sellega mõeldakse kogu maailmas elavaid inimesi. (Lu 4:5; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda sõna ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Ap 24:5.)
see päev tuleb kindlasti, sest. Võib tõlkida ka „ta on andnud kõigile tagatise [kr pístis] sellega, et”. Sõnaga pístis, mida on enamasti tõlgitud vastega „usk”, mõeldakse siin tõendit, mille alusel võib mingi tõotuse täitumises täiesti kindel olla.
Areopaagi kohtunik. Võib tõlkida ka „Areopaagi liige”. Areopaag oli Ateena kõrgeim kohus. (Vt Ap 17:19 kommentaari.)