APOSTLITE TEOD
27. peatüki kommentaarid
me. Nagu öeldakse Ap 16:10 ja 20:5 kommentaaris, on Apostlite tegude raamatus lõike, kus selle kirjutaja Luukas räägib toimunust meievormis. (Ap 27:20.) Sellest võib järeldada, et Luukas reisis mitut puhku Paulusega koos. Lõigus Ap 27:1–28:16 esineb samuti meievormi, mis näitab, et Luukas oli Paulusega koos ka teekonnal Rooma.
sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
lahkelt. Kr philanthrópos. Võib tõlkida ka „inimlikult”, „hoolivalt”. Kreeka sõnad philanthrópos ja philanthropía tähendavad teistest hoolimist ja nende käekäigust huvitumist. Kui laev oli ühe päevaga sõitnud umbes 110 km põhja poole, randus see Süüria rannikul Siidonis. Sadakonnaülem Julius ei kohelnud Paulust kui tavalist kurjategijat. Põhjuseks võis olla see, et Paulus oli Rooma kodanik, keda polnud veel süüdi mõistetud. (Ap 22:27, 28; 26:31, 32.)
laeva. Tegu oli laevaga, mis vedas teravilja. (Ap 27:37, 38.) Tol ajal sai Rooma oma teravilja peamiselt Egiptusest. Egiptuse viljalaevad randusid tihtipeale Väike-Aasia edelarannikul asuvas Mürras. Sadakonnaülem Julius läks oma sõdurite ja vangidega ühe sellise laeva pardale. Paistab, et see laev oli märksa suurem kui eelmine, mille peal nad olid. (Ap 27:1–3.) Peale viljalasti oli selle pardal 276 inimest: meeskond, sõdurid, vangid ja tõenäoliselt teisigi, kes tahtsid Rooma minna. Kuna Mürra asus Egiptuse linnast Aleksandriast otse põhjas, on võimalik, et Mürra oli Aleksandria laevade tavapärane peatuspaik. Ent on ka võimalik, et tugev vastutuul (Ap 27:4, 7) sundis laeva marsruuti muutma ja jääma ankrusse Mürras. (Vt lisa B13.)
lepituspäeva paast. Võib tõlkida ka „sügisene paast”, sõna-sõnalt „paast”. Lepituspäev oli iga-aastane püha, mis on tuntud ka kui jom kipur (hbr jom hakkippurím, „kinnikatmiste päev”). (3Mo 16:29–31; 23:26–32; 4Mo 29:7; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepituspäev”.) Moosese seaduse järgi pidi lepituspäeval „alandama oma hinge”. Üldiselt mõistetakse selle väljendi all erinevaid enesesalgamise vorme, sealhulgas paastumist. (3Mo 16:29, allm.) Fakt, et siin tekstis on kasutatud sõna „paast”, toetab mõtet, et paastumine oli lepituspäeval üks peamisi enesesalgamise vorme. Lepituspäev langes meie kalendri järgi septembri lõppu või oktoobri algusse.
elu. Sõna-sõnalt „hinged”. Kr psyché. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)
Kirdemaruks. Kr eurakýlon; ld euroaquilo. Äkiline kirdetuul Vahemerel. See on Vahemere kõige tugevam tuul ja kujutab eriti suurt ohtu purjelaevadele, mis võivad niisuguse tormiga kergesti ümber minna.
paati. Kr skáphe. Tegu oli väikse paadiga, mida laev vedas järel või mida hoiti laeva pardal. Seda võidi kasutada rannikul ankrusse jäänud laevalt maale minekuks, kauba mahalaadimiseks ning ka päästepaadina. Samuti sai selle paadi abil laeva pöörata. Tugeva tormi ajaks tõmmati paat veest välja ja kinnitati laeva külge.
Syrtises. Kreeka nimi Sýrtis tuleb verbist tähendusega „tõmbama, vedama, lohistama” ja see tähistas kaht Aafrika põhjarannikul (praeguse Tuneesia ja Liibüa rannikul) asuvat suurt madalat lahte. Läänepoolne laht (Tunise ja Tripoli vahel) oli tuntud kui Väike-Syrtis (praegu Gabèse laht), idapoolne aga kui Suur-Syrtis (praegu Surti laht). Antiikaja meresõitjad kartsid mõlemat Syrtist sealsete liikuvate liivavallide pärast. Esimese sajandi kreeka geograaf Strabon ütles laevade kohta, mis noisse liivavallidesse takerdusid: „Harva juhtub, et laev jääb terveks.” („Geograafia”, 17. kd, 3. ptk, 20. lõik.) Ajaloolane Josephus Flavius kirjutab, et ainuüksi nime Syrtis kuulmine pani vere tarretuma. („Juudi sõda”, 2. kd, 16. ptk, 4. lõik; vt lisa B13.)
tugev maru. Sõna-sõnalt „mitte väike torm”. Pauluse päevil navigeerisid meresõitjad päikese ja tähtede järgi, seega tegi pilvine ilm laevajuhtimise väga keeruliseks.
mitte keegi teist ei hukku. Võib tõlkida ka „mitte keegi teist ei kaota elu”, „mitte ükski hing teie seast ei lähe kaotsi”. Kreeka sõna psyché tähendab siin inimest või inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)
keda ma teenin. Vt Ap 26:7 kommentaari.
Aadria merel. Pauluse päevil mõeldi Aadria mere all laiemat veeala, kui seda on samanimeline meri tänapäeval. Kreeka geograafi Straboni sõnul sai see nime Atria linna järgi, mis asus Po jõe deltas, praeguse Veneetsia lahe ääres. („Geograafia”, 5. kd, 1. ptk, 8. lõik.) Nüüdne Itaalia linn Adria asub rannikust veidi eemal. Paistab, et algselt nimetati Aadria mereks muistse Atria linna lähedast merd, aja jooksul aga hakati niiviisi nimetama laiemat mereala, mis hõlmas praegust Aadria merd, Joonia merd ning Sitsiilia (ja Malta) ja Kreeta vahelist ala. (Vt lisa B13.)
20 sülda. Umbes 36 m. Süld on veesügavusmõõt, mis võrdub ligikaudu 1,8 meetriga ja on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste ligikaudne vahemaa. Vastav kreeka sõna orgyiá tuleb sõnast, mis tähendabki „välja sirutama, küünitama”. (Vt lisa B14.)
15 sülda. Umbes 27 m. (Vt selle salmi kommentaari 20 sülda ja lisa B14.)
276. Kuigi mõnes käsikirjas on siin teine arv, on arvul 276 tugev käsikirjaline alus ja enamik õpetlasi peab seda autentseks. Nii suur hulk reisijaid pole tolle aja kohta sugugi tavatu. Näiteks Josephus Flavius räägib laevast, mille pardal oli umbes 600 inimest ja mis hukkus teel Rooma.
inimest. Sõna-sõnalt „hinge”. Kr psyché. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)