Viskevõrk

Galilea merel kasutati kaht tüüpi viskevõrku: tihedat väikeste ja hõredat suuremate kalade püüdmiseks. Erinevalt noodast, mille vedamiseks oli vaja vähemalt üht paati ja mitut meest, sai viskevõrguga hakkama üks inimene, kes seisis paadis, kaldal või kaldaäärses vees. Viskevõrk võis olla üle 6 m läbimõõduga ning selle äärtes olid kivid või tinaraskused. Õigesti visatuna maandus see kettana veepinnale. Raskustega varustatud serv vajus põhja kiiremini, nii et kalad jäid võrgu alla lõksu. Seejärel kalur kas sukeldus ja võttis kalad vee all võrgust välja või siis vedas võrgu koos kaladega kaldale. Viskevõrgu käsitsemine nõudis suurt osavust ja palju jõudu.