Kuulutamine majast majja

Pärast 33. aasta nädalatepüha viisid Jeesuse jüngrid nagu varemgi hea sõnumi inimestele otse koju kätte. Sanhedriniliikmed käskisid jüngritel Jeesuse nimel rääkimise lõpetada, nemad aga „õpetasid ja kuulutasid iga päev head sõnumit messias Jeesusest nii templis kui ka majast majja”. (Ap 5:40–42.) 56. aasta paiku sõnas apostel Paulus Efesose koguduse vanematele: „Ma [ei jätnud] teile rääkimata midagi tarvilikku ega jätnud teid õpetamata avalikult ja majast majja.” (Ap 20:20.) Ta rääkis ajast, kui nad polnud veel Jeesuse järelkäijad. Seda võib järeldada sellest, et Paulus oli andnud neile tunnistust, „et nad kahetseksid oma patte Jumala ees ja usuksid meie isandasse Jeesusesse”. (Ap 20:21.) Nende juurde, kes hea sõnumi vastu huvi ilmutasid, läks Paulus tagasi, et neid õpetada ja aidata neil Jeesuse jüngriteks saada, ning hiljem ka selleks, et neid usus tugevdada. (Vt Ap 5:42 ja 20:20 kommentaari.)