Lepituskaas

Lepingulaeka kaas, mille ette ülempreester piserdas lepituspäeval patuohvrite verd. Vastav heebrea sõna tuleneb juurverbist tähendusega „(pattu) kinni katma” või „(pattu) ära pühkima”. Lepituskaas oli tehtud puhtast kullast ning selle peal, kummaski otsas, oli kaks keerubit. (2Mo 25:17–22; 1Aj 28:11; Heb 9:5.) Mõnes kohas on öeldud selle kohta lihtsalt „kaas”. Vt lisa B5.