Diocletianus

Rooma keiser, kes valitses aastatel 284–305. Diocletianus on tuntud selle poolest, et ta ründas õelalt kristlasi ja andis välja edikte piibli hävitamiseks. Ehkki ta püüdis hävitada kogu varakristlikku kirjandust, on meie ajani säilinud tuhandeid fragmente ja käsikirju. (Vt lisa A3 „Kuidas on Piibel meieni jõudnud”.)

Ta sündis Rooma provintsis Dalmaatsias ja talle pandi nimeks Diocles. Tema täisnimi oli Gaius Aurelius Valerius Diocletianus. Aastal 285 sai ta ainuvalitsejaks ja tänu tema poliitilistele reformidele saavutas Rooma keisririik teatud stabiilsuse. Diocletianus kehtestas riigis tetrarhia ehk jagas võimu nelja valitseja vahel. Samuti jaotas ta riigi ida- ja läänepiirkonnaks, mis mõne ajaloolase arvates sillutas teed Bütsantsi keisririigi sünnile. Aastal 305 loobus ta troonist ja aastate pärast ta suri, olles pettunud oma ametijärglaste tülidest.

Diocletianuse valitsuse lõpuaastatel toimus viimane suur kristlaste tagakiusamine. Sellel oli mitu põhjust: soov taastada täielik ühtsus – sallimata väidetavat võõrusku, mida peeti separatistlikuks – ning antikristlike filosoofide mõju. Veel üheks põhjuseks oli Diocletianuse mantlipärija Galeriuse mõju; Galerius oli Rooma traditsioonilise usu fanaatiline järgija.