Markuse evangeeliumi salmid, kus nimi Jehoova ei esine otseses või kaudses tsitaadis

MARKUSE 5:19 „mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi enamikes kreekakeelsetes käsikirjades on siin ho kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et mõeldakse Jumalat. Jeesus näitab terveks saanud mehega rääkides, et selle ime taga ei olnud mitte ta ise, vaid tema taevane isa. Luukas (Lu 8:39) kasutab samast sündmusest kirjutades kreeka sõna theós (jumal), mis kinnitab, et tekstis Markuse 5:19 mõeldakse sõna kýrios all Jumalat. Peale selle omavad kaalu ka fraasid „mida ... on sinu heaks teinud” ja „sinu peale halastanud”, sest vastavaid heebrea verbe koos Jumala nimega on piibli heebreakeelses osas sageli kasutatud, kui räägitakse sellest, kuidas Jehoova on inimestega tegelenud. (1. Moosese 21:1; 2. Moosese 13:8; 5. Moosese 4:34; 13:17; 30:3; 1. Saamueli 12:7; 25:30; 2. Kuningate 13:23.)

PÕHIALLIKAD

„A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature”, revideerinud ja toimetanud F. W. Danker, 2000, lk 576–577. Märksõna „issand” definitsioonis on öeldud, et salmis Markuse 5:19 mõeldakse „issanda” all Jumalat. Seal öeldakse veel, et Septuagintas asendab see väljend sageli masoreetses tekstis esinevat nime Jahve.
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Selles raamatus öeldakse, et salmis Markuse 5:19 on kýrios ilmselt Jahve vasteks.
„The Gospel According to St Mark (The Greek Text With Introduction Notes and Indices)”, Henry Barclay Swete, 1902. Selles väljaandes öeldakse, et sõna kýrios üks tõlkevaste on יהוה (JHVH ehk tetragramm).
„The Interpretation of St. Mark’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 216. Seal öeldakse selle salmi kohta: „Ὁ Κύριος [Ho Kýrios] on Jahve, vanas testamendis lepingujumala nimi. ... See mees ja kõik, kes tema sõnu kuulevad, peavad teadma, et Jehoova on tulnud nende maale ja teinud oma sulase Jeesuse kaudu selle imeteo.”
„The Principles and Practice of New Testament Textual Criticism”, G. D. Kilpatrick. Selles raamatus on Markuse 5:19 salmide hulgas, mille kohta öeldakse: „Κύριος [Kýrios] = Jahve.”
„The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse selles salmis sõna „ADONAI” suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.
„The Gospel According to St. Mark: The Greek Text With Introduction, Notes, and Indexes”, Vincent Taylor, 1952, lk 285. Selles teoses öeldakse, et antud salmis on sõna kýrios (isand, issand) Jumala vaste.
„The Gospel According to Mark”, Joseph Addison Alexander, 1858. J. A. Alexander on seisukohal, et „Issand” tähendab selles salmis Kristust. Aga ta möönab, et „kuulajad võisid seda mõista laiemalt ja mõelda selle all Jumalat. Võib-olla sellepärast, et Jumalal oli rahvaga eriline lepingusuhe, mis väljendub heebrea nimes Jehoova. Nii Septuagintas kui ka uues testamendis on tavaliselt selle nime vasteks, või õigupoolest selle asenduseks, „Issand” (ὁ κύριος)”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7-10, 13, 17, 18, 22, 28-32, 34, 36, 41, 44, 52, 63, 93-96, 100, 104-106, 114-117, 125, 132, 138, 144, 146, 167, 186, 187, 254, 262, 268, 306, 310, 317, 321, 323-325}

MARKUSE 13:20 „kui Jehoova neid päevi ei vähendaks”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi enamikes kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia sõltuvalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et mõeldakse Jumalat, kuna Jeesus selgitab jüngritele, mida tema Isa teeb suure viletsuse ajal. Jeesuse sõnad selles ennustuses sarnanevad mõnede piibli heebreakeelses osas olevate tekstidega, kus esineb Jumala nimi. (Jesaja 1:9; 65:8; Jeremija 46:28 [Septuagintas 26:28]; Aamos 9:8.) Neis neljas prohvetliku sisuga salmis, kus heebreakeelses tekstis on tetragramm, on olemasolevates Septuaginta käsikirjades sõna kýrios ilma määrava artiklita, kuigi kreeka keele grammatika seda justkui nõuaks. Õpetlased on täheldanud, et ka tekstis Markuse 13:20 on sõna kýrios pealtnäha põhjuseta ilma määrava artiklita. Ka see osutab sellele, et sõna kýrios on siin pandud Jumala nime asemele.

PÕHIALLIKAD

„A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature”, revideerinud ja toimetanud F. W. Danker, 2000, lk 576–577. Märksõna „issand” definitsioonis on öeldud, et salmis Markuse 13:20 mõeldakse „issanda” all Jumalat. Seal öeldakse veel, et ilma artiklita on see kui isikunimi.
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Selles raamatus öeldakse, et salmis Markuse 13:20 on sõna kýrios kasutatud Jahve asemel.
„The Principles and Practice of New Testament Textual Criticism”, G. D. Kilpatrick. Selles raamatus on Markuse 13:20 salmide hulgas, mille kohta öeldakse: „Κύριος [Kýrios] = Jahve.”
„The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Selle salmi allmärkuses öeldakse, et „Issand” ilma artiklita tähistab Jehoovat.
„The Gospel According to St Mark (The Greek Text With Introduction Notes and Indices)”, Henry Barclay Swete, 1902. Selles väljaandes öeldakse, et sõna kýrios üks tõlkevaste on יהוה (JHVH ehk tetragramm).
„The Gospel According to St. Mark: The Greek Text With Introduction, Notes, and Indexes”, Vincent Taylor, 1952, lk 514–515. Selles teoses kommenteeritakse sõna kýrios (isand, issand) esinemist selle salmi kreekakeelses tekstis: „Mõte, mis leidub paljudes apokalüptilistes kirjutistes, nimelt et Jumal on suurest halastusest ja äravalitute pärast lühendanud inimkonna hädaaega ..., on siin jõuliselt väljendatud.” Taylor lisab, et vana testamendi tsitaatide puhul on tavaline, et sõna Κύριος on ilma artiklita.
„The Gospel of Mark”, D. Edmond Hiebert, 1994, lk 378. Teksti Markuse 13:20 kommenteeritakse järgmiselt: „Issand ehk vana lepingu Jumal Jehoova kontrollib selle maailma olukorda ja on armuliselt andnud käsu neid päevi lühendada.”
„The Gospel According to Mark”, Joseph Addison Alexander, 1858. Teksti Markuse 13:20 kohta öeldakse, et „Issand” on kõigekõrgem Jumal Jehoova.
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Markuse 13:20 sõna „ISSAND” suurtähtedega ja lisas 98 öeldakse, et sellist kirjutusviisi kasutatakse läbivalt Jehoova kohta.
„The Holy Bible, Containing the Authorized Version of the Old and New Testaments”, J. T. Conquest, 1841. Salmis Markuse 13:20 on sõna ISSAND kirjutatud suurte tähtedega.
„The Complete Jewish Bible”, „A Translator’s Translation of the New Testament”, „The Expanded Bible” ja „The Word New Century Version, New Testament”. Nendes ingliskeelsetes piiblitõlgetes on tekstis Markuse 13:20 Issanda asemel Jumal.
„A Translator’s Handbook on the Gospel of Mark”, välja andnud Ühinenud Piibliseltsid. Selle salmi kohta öeldakse: „„Issand”: siin ilmselgelt Jumal.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 16-18, 22-24, 28-36, 39-43, 46-48, 52, 61, 63, 65, 88, 90, 92-97, 100-102, 104, 106, 114-116, 125, 132, 138, 142, 144-147, 154, 163, 167, 172, 187, 222, 250, 254, 262, 268, 271, 273, 288, 290, 295, 310, 317, 321, 323-325}