Norra olümpiamängud — kas vaid ideaalidest piisas?

ÄRGAKE! NORRA KORRESPONDENDILT

KUI sada aastat tagasi asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), pani see tulevikule suuri lootusi. Eesmärgiks oli edendada vendlust ja rahu, ühendades kogu maailma noori kord nelja aasta jooksul spordiareenil, ilma et keegi osavõtjaist sellest kasu lõikaks. Loodeti, et ausad võistlused edendavad rahvastevahelist solidaarsust ja kooskõla. Seda aluseks võttes taaselustati kaasajal antiikolümpiamängud.

Tagasihoidlikust algusest Kreekas Ateenas aastal 1896 on suveolümpiamängud kasvanud maailma kõige suuremateks spordipidustusteks, millel on kõrgarvuna osalenud koguni 11000 võistlejat enam kui 170 maalt. Esimesed talimängud viidi läbi Prantsusmaal Chamonix’s aastal 1924, ja need on alati jäänud suvemängude varju. Sellest hoolimata kogunes 12.—17. veebruarini 1994. aastal Norras Lillehammeris peetud taliolümpiamängudele umbes 2000 sportlast peaaegu 70 riigist.a

Näib, et nii vendlust ja sõprust, mida sümboliseerivad kuulsad olümpiarõngad, kui ka tervet vaimu terves kehas vajatakse rohkem kui kunagi varem. Millist osa need ideaalid Lillehammeri olümpiamängudel etendasid?

Olümpiamängud ja suur äri

Põhjalikud reportaažid äratasid üldsuses olümpiamängude vastu tohutut huvi. Lillehammeris oli massiteabevahendite esindajaid neli korda rohkem kui sportlasi, ja rekordarvuna jälgis talimänge televisiooni vahendusel umbkaudu kaks miljardit inimest. Seetõttu on olümpiamängud muutunud mõjukatele kaubandusringkondadele tulutoovaks äritegevuseks ning televisioonivõrgud ja sponsorid võistlevad erieesõiguste ja -lepingute pärast.

Lillehammeri mängudel oli kaubanduse ja tööstuse esindajaid kogu maailmast, ja paljud neist pidasid seda rahvusvahelist massiüritust ärisuhete edendamise ning seminaride ja konverentside korraldamise võimaluseks. Nii väike- kui ka suurettevõtted ilmutasid suisa piiritut leidlikkust, mis ilmnes laias valikus müügilepaisatud olümpiatoodetes — alates rinnamärkidest ja postkaartidest ning lõpetades kööginõude ja rõivastega.

Loomulikult oli kohalike elanike elu mängude ajal täiesti pea peale pööratud. Tavaliselt tublisti üle 20000 elanikuga Lillehammeris oli kõigi nende sissesõitnud olümpiatööliste, osavõtjate ja korraldajate tõttu nüüd kaks korda rohkem rahvast. Lisaks sellele tulvas iga päev kohale 100000 pealtvaatajat. Mõned kohalikud elanikud otsustasid kogu selle möllu eest pääsemiseks puhkusele minna, ja neid kutsuti naljatledes „spordipõgenikeks”.

Mida öelda nende mängude sportliku külje ja olümpiaideaalide kohta?

Citius, altius, fortius

Vastavalt olümpiadeviisile — citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) — püüab olümpiavõistleja purustada rekordeid ja võita oma konkurente. Nii on olümpiavõistlejad leidnud, et tänapäeval ei piisa selle saavutamiseks enam sellest, kui sport on lihtsalt vabaaja harrastus. Enamikule olümpiavõistlejatele on see täisajaline töö ja elatusvõimalus, sest ka see, mil määral nad toodete reklaamimisest tulu saavad, sõltub suurel määral nende saavutatud tulemustest. Esialgne amatööriideaal on pidanud raha ja professionaalsuse teelt taanduma.

Publik aga saab täiel määral osa oodatud põnevusest ning meelelahutusest. Mitmed viimastel olümpiamängudel püstitatud rekordid räägivad saavutustest, mis mõned aastakümned tagasi oleksid olnud mõeldamatud. See ei johtu mitte ainult paremast treenitusest ega kitsamast spetsialiseerumisest, vaid ka parematest spordivahenditest ja -rajatistest. Näiteks püstitati Lillehammeri mängudel viiel meeste kiiruisutamise distantsil neli maailmarekordit ja viis olümpiarekordit. Osaliselt olevat see olnud võimalik tänu uuele uisuhallile, kus jää oli teaduslikke meetmeid appi võttes tehtud profiuisutamiseks ideaalselt sobivaks.

Kahjuks torkab mõnede sportlaste puhul silma see, et nad ei võistle „tõeliselt sportlikus vaimus, spordi kuulsuseks”, nagu nad on olümpiavannet andes tõotanud. Selle aasta talimängudel oli mõningaid sportlasi, kes võtsid kaotuse vastu hapu näoga, ning mõningaid, kes püüdsid kaasvõistlejaid saboteerida. Viimastel aastatel on tulnud võidelda ergutite ja steroidide tarvitamise vastu. Lillehammerist saadeti juba avapäeval üks võistleja dopingutarvitamise pärast koju. Siiski ei osutunud mängude jooksul tehtud dopingukontrolli tulemused ühegi sportlase puhul positiivseks.

Seoses Lillehammeri mängudega läheneti olümpiaideaalidele uuest vaatevinklist.

Keskkonnakaitse, abistustöö ja rahutaotlused

Selline hiigelettevõtmine nagu olümpiamängud, millega on seotud ulatuslikud ehitusprojektid ja hiigelkogustes jäätmeid, „on ebaökonoomne ja ka keskkonnavaenulik”. (Miljøspesial, Lillehammeri olümpiamängude keskkonnabülletään) Paljude inimeste meelest ei sobi see kokku olümpiavaimuga ning nad tegid ettepaneku, et 1994. aasta talimängud võiksid olla keskkonnakaitse musternäidiseks. Seda ideed tunnustati ning Lillehammeri mängud köitsidki rahvusvahelist tähelepanu „esimeste ’keskkonnasõbralike’ olümpiamängudena”. Mida selle all mõeldi?

Tähelepanu pöörati uute spordirajatiste asukohale, kujundusele ja võistlustejärgsele kasutamisele, et keskkonnakahjulik mõju oleks võimalikult väike. Kõikidel aladel kasutati rohkesti keskkonnasõbralikke ja uuestikasutatavaid materjale, nagu puu, kivi, papp, ning kõigile sponsoritele ja varustajatele seati kõrged keskkonnakaitse nõuded. Ruumides suitsetamine oli täielikult keelatud.

Olümpiaeesmärkide analüüsimine viis ka Lillehammeri olümpiaabiprogrammi „Olympic Aid” käivitamiseni. Alguses oli selle eesmärgiks koguda raha Bosnia ja Hertsegoviina endise olümpialinna Sarajevo laste abistamiseks, kuid hiljem laienes see kogu maailma väikeste sõjaohvrite abistamiseni. Abiprogramm sai tuult tiibadesse pärast seda, kui üks kuldmedalivõitja annetas ürituse toetuseks oma ühel alal saavutatud võidu preemia (umbes 375000 EEK). Programmi „Olympic Aid” algatajad loodavad, et see jätkub ka tulevaste mängude ajal.

Tavakssaanud tuvide lendulaskmisega olümpiamängude avatseremoonial saadeti maailmale sõnatu rahusõnum. Seoses 1994. aasta talimängudega tõusis rahuideaal jällegi tähelepanu keskmesse, kui ROKi president kataloonlane Juan Antonio Samaranch rääkis korduvalt rahust kõigi maakera rahvaste vahel.

Ideaalid, mis teostuvad

Olümpiaideaalid räägivad soovist, mis on kõigisse inimestesse sügavalt juurdunud — soovist vendluse, rahu, õigluse, rõõmu ning füüsilise ja vaimse tervise järele. Mulluseid talimänge kiideti selle eest, et jälle olid tähelepanu keskmes olümpiamängude esialgsed eesmärgid, ja nendest räägiti kui „kõigi aegade parimatest taliolümpiamängudest”. Siiski ei küündinud olümpialiikumine sellelgi korral oma ideaalideni.

Prestiiž ja kaubanduslik vaim kaldusid varjutama spordi põhi-ideaale. Võistlus muutus sageli vihaseks konkurentsiks, mis õhutas vendluse ja kooskõla asemel egotismi ja natsionalismi.

Kas on olemas mingi võimalus, et olümpiamängudega seotud lootused ka teostuksid? Piibel näitab, et inimeste pingutused ideaalse maailma loomiseks on määratud nurjumisele. Siiski hakkab varsti tegutsema Jumala Kuningriik, et luua maa peale täiuslikud, paradiislikud tingimused. (Jeremija 10:23; 2. Peetruse 3:13) Sellise maailma alussambaks pole spordi areng ega ka lojaalsus olümpiapõhimõtetele ja -traditsioonidele, vaid tõeline andumus Loojale. Apostel Paulus ütles: „Ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest [„Jumalale andumusest”, NW] on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus.” Niisiis need, kes praegusajal harjutavad end ’Jumalale andumuses’, võivad selle tulemusena tunda tulevikus rõõmu sellest, et neil on tõepoolest terves kehas terve vaim. — 1. Timoteosele 4:7, 8.

[Allmärkus]

[Kast lk 22]

Religioonide segu olümpiamängudel

Olümpiamängude juured ulatuvad Kreeka religiooni. Algselt kujutasid need endast religioosseid pidustusi kreeka peajumala Zeusi auks. Paljudel nüüdisaja olümpiamängudega seotud tavadel on juures religioosne maik: olümpialipuga seotud pühalikud rituaalid, „püha” tuli ja olümpiavanne. Peaaegu sada aastat vana kreeka hümn, mida mängude avamisel lauldakse, tõlgiti Lillehammeri avatseremoonia jaoks norra keelde. See olümpiahümn on oma loomult väga religioosne. Seda peetakse hümniks Zeusile. Selles on ka järgmised väljendid: „Surematu antiikvaim,/ kõige tõelise, kauni ja hea Isa,/ lasku meie juurde ja näita end, lase oma valgust paista meie peale// . . . Elusta neid üllaid mänge!// . . . Kõik rahvad tulevad austama sind,/ oo, surematu antiikvaim!”

Norra luteri kirik korraldas oma olümpiakomitee kaudu suure muusikalise ja religioosse programmi. Selles laiaulatuslikus uskudevahelises ürituses olid esindatud kõik suured kirikuorganisatsioonid. Lillehammeri olümpiakülas võis pöörduda ametliku olümpiavaimuliku ning ka rahvusvahelise ja oikumeenilise vaimulikegrupi poole.

[Pildid lk 20, 21]

Ülal: Kiiruisutaja kihutamas kuldmedali poole 10000 meetri distantsil

Keskel: Vigursuusatamise akrobaatilised hüpped oli uus olümpiaala

All: Kiirlaskumine, kus kiirus võib tõusta rohkem kui 120 kilomeetrini tunnis

[Allikaviide]

Foto: NTB