Piibli seisukoht

Kui vallalisus on and

„OLEN nii üksik,” kurdab üks kristlik naine, kes on juba mitu aastat lesk olnud. „Loodan kogu aeg, et leian endale elukaaslase. See, kui olen pidevalt hõivatud, on abiks. Ka see, kui on sõpru, on abiks. Kuid ma tahan abielus olla.”

Vaevalt et sa pead vallalisust anniks, kui sa väga abielluda soovid, kuid sul pole õnnestunud elukaaslast leida; sel juhul võib sulle pigem tunduda, et sinu osaks on määratud negatiivsete emotsioonide vangistus, mis sind kurnab ja masendab. Või kui sul on juba oma pere, aga sa ei ole abielus, siis lasub ehk üksnes sinu õlgadel kogu vastutus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste eest.

Seega ei pea sa vallalisust võib-olla anniks. Kuid mõned teised peavad vallalisust väga hinnaliseks ja otsustavad üksi elada. Niisiis, kas vallalisus on and, ja kui ta seda on, siis millal ning miks? Mida Piibel selle kohta ütleb?

Kas see on takistus teel õnneni?

Abielu võib olla suure rõõmu allikaks. (Õpetussõnad 5:18, 19) Ajalehe Los Angeles Times sõnul „on [mõned] veendunud, et ’altari’ ette minek on ainus tee, mida mööda võib jõuda õnne ja rahuldustundeni”. Kas abielutunnistus on ainus õnne „pilet”?

Los Angeles Times toob ära psühhiaatri Ruth Lubani sõnad: „Naised [ja mehed] leiavad üllatusega, kui palju rahuldust elu võib pakkuda, kui nad suudavad teha ka midagi muud, kui vaid igatseda, et mõni mees [või naine] nad vallalisusest päästaks.” Tõesti, vallalisus ei takista õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu elamast. Paljud lahutatud inimesed teavad öelda, et abielu pole sugugi tee, mis automaatselt õnneni viib. Tõeliselt õnnelikuks teevad meid head suhted Jumalaga. Seega võib kristlane olla õnnelik nii vallalisena kui ka abielus. — Laul 84:13; 119:1, 2.

Lisaks tõketele, mida inimene ise oma õnne teele seab, toovad Marie Edwards ja Eleanor Hoover oma raamatus The Challenge of Being Single välja veel ühe võimaliku takistuse: ühiskondliku surve. Nende ütluse kohaselt „arvatakse üldiselt, et kui keegi pole abielus, on tal mingi tõsine ja varjatud emotsionaalne häire. . . . Kindlasti on temaga midagi viltu”.

Isegi heade kavatsustega sõbrad võivad vallalistele tahtmatult tohutut survet avaldada, küsides nöökamisi: „Millal siis sina abielluma kavatsed hakata?” või „Kuidas küll sinusugune tubli meesterahvas endale veel naist ei ole leidnud?” Kuigi taolisi märkusi tehakse ehk niisama naljapärast, võivad need mõjuda nagu „mõõgapisted”, mille tagajärjeks on kas haavumine või piinlikkustunne. — Õpetussõnad 12:18.

Igaühel oma and

Apostel Paulus oli vallaline ajal, mil ta misjonärina ringi reisis. Kas asi oli selles, et ta oli abiellumise vastu? Vaevalt küll. Apostel Paulus oli vallaline sellepärast, et ta otsustas „evangeeliumi pärast” mitte abielluda. — 1. Korintlastele 7:7; 9:23.

Paulusel oli jõudu hoiduda abiellumast, kuid ta mõistis, et mitte igaüks ei suuda seda nii nagu tema. Ta ütles: „Igaühel on oma armuanne [„and”, UT] Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.” — 1. Korintlastele 7:7.

Vallalisus võib saada sulle teeks õnneni isegi siis, kui sa pole kavatsenudki seda teed mööda minna. Kahtlemata on abielu üks neist paljudest andidest, mis on saadud Jehoovalt. Kuid Piibel näitab, et ka vallalisus võib olla „and” — kui sa suudad sellele „ruumi teha”. (Matteuse 19:11, 12, NW; 1. Korintlastele 7:36—39) Kuid millised on mõned vallalisuse eelised?

Paulus ütles, et abielus inimesed on mures selle pärast, kuidas „meeldida” oma elukaaslasele, kuid vallalised ’muretsevad Issanda asjade pärast’. See toob välja vallalisuse ühe peamise eelise: võimaluse teenida Jehoovat „takistamatult”. — 1. Korintlastele 7:32—34, UT; 7:35.

Piibel ei ütle, et vallalise inimese elus pole ühtegi takistavat tegurit. Aga kuna üksikul inimesel ei tule otsuste langetamisel peale iseenda kellegagi arvestada, on tal tavaliselt vähem takistusi kui sellel, kes hoolitseb perekonna eest. Näiteks selle kohta, kui Jumal käskis Aabrahamil lahkuda Haaranist ja kolida Kaananimaale, ütleb Piibel: „Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele.” (1. Moosese 12:5) Kuigi Aabrahami perekondlik seisund ei olnud talle takistuseks, kulus tal kahtlemata märkimisväärne aeg sellele, et oma peret taolise ülesande täitmiseks valmis seada.

Võrdle Aabrahami kolimist apostel Pauluse rännakutega. Kui Paulus ja Siilas Tessaloonika linnas head sõnumit kuulutasid, kogunes nende vastu vihane rahvahulk. Kohe samal ööl saatsid vennad Pauluse ja Siilase Beroiasse. Ühel teisel korral sai Paulus Troas nägemuse, et tal tuleb ’minna alla Makedooniasse ja aidata neid’. Saanud nägemuse, asus ta kohe Makedoonia poole teele. On selge, et kuna Paulusel ei olnud naist, oli ta kiiresti valmis edasi liikuma, mis perekonnaga oleks palju raskem olnud. — Apostlite teod 16:8—10; 17:1—15.

Teine vallalisuse eelis on see, et see annab inimesele suurema valikuvabaduse. Kui sa elad üksi, on sul tavaliselt kergem otsustada, kus elada, mida ja millal süüa või isegi mis kell magama minna. Samasugune vabadus on ka vaimsetes asjades. Rohkem on aega Jumala Sõna isiklikult uurida, avalikus teenistuses olla ja võimalust mööda teisi inimesi aidata.

Niisiis, kas oled vallaline omal valikul või asjaolude sunnil, püüa otsusekindlalt oma aega targasti kasutada. Sinu elu on õnnelikum, kui veedad oma vallalisuse teisi aidates. (Apostlite teod 20:35) Kui sa soovid abielluda, ära lase end saada negatiivsete emotsioonide vangiks ja ära ela oma elu nii, nagu oleksid sa ainult pooleldi inimene, kuna sinu „ainsam” ei ole veel välja ilmunud. Ole pidevalt hõivatud Jumala teenimisega, ja nagu Paulus ütles, võid sa leida, et ka vallalisus võib and olla.