Mesilane vastamisi arvutiga
KUI nupukas on tavaline meemesilane? Kahtlemata hulga nupukam kui tänapäeva kõige võimsamadki superarvutid. Nad on miniatuursed loomisimed.
Üks maailma võimsamaid arvuteid suudab saavutada uskumatu andmetöötluskiiruse — 16 gigaflopsi. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et selline arvuti suudab igas sekundis sooritada 16 miljardit lihtsat aritmeetikatehet, näiteks liita kaks numbrit. Vastupidiselt sellele näitavad tagasihoidlikudki arvestused kõikide elektriliste ja keemiliste protsesside kohta, mis leiavad aset mesilase ajus, et väike meemesilane sooritab ühes sekundis vastavalt kümme triljonit operatsiooni. Tõeliselt hämmastav!
Kõigeks selleks kasutab mesilane hulga vähem energiat kui arvuti. Ajakirja Byte kohaselt „kulutab meemesilase aju alla 10 mikrovati. . . . See on seitsme suurusastme võrra võimsam kui tänapäeva suurima jõudlusega arvutid”. Seega suudab üle kümne miljoni mesilasaju töötada energiaga, mida vajab üksainus 100-vatine elektripirn. Samasuguse hulga operatsioonide sooritamiseks kasutavad tänapäeva suurima jõudlusega arvutid sadu miljoneid kordi rohkem energiat.
Kuid meemesilased on võimelised palju enamaks kui arvutid. Nad suudavad eristada värve, tunnevad lõhna, lendavad, kõnnivad ning säilitavad tasakaalu. Nad on võimelised lendama pikki vahemaid, et leida üles nektariallikad, ning seejärel tarusse tagasi tulema ja teistele mesilastele juhendeid edasi andma. Nad on ka küllaltki tõhusad keemikud. Selleks et valmistada nektarist mett, lisavad nad sellele spetsiaalseid ensüüme. Oma kärgede ehitamiseks ja parandamiseks toodavad nad vaha. Oma vastsetele valmistavad nad erilist toitu, nagu näiteks mesilaspiima ja suira. Nad tunnevad ära sissetungijad ja tõrjuvad nad eemale, kaitstes sel viisil oma pesa.
Tublide majapidajatena viivad nad pesast korrapäraselt välja prahti ning muid jäätmeid. Nad hoiavad pesas vajalikku kliimat, kogunedes talvel kobarasse, et sooja saada, või siis suunavad suvel tiibu liigutades värsket õhku ja piserdavad vett. Kui pesa jääb kitsaks, on mesilased piisavalt nupukad, mõistmaks, et osal neist tuleb lahkuda. Niisiis valivad nad vanale pesale noore ema, ning vana ema ja hulgaliselt töömesilasi sülemlevad, et rajada uus pere. Kuid kõigepealt saadetakse luurajad uusi paiku uurima. Pärast seda kui nad on tagasi tulnud ja teistega nii-öelda teavet jaganud, juhatavad „tantsijad” mesilased sülemi nende uude pessa.
Väikesed mesilased teevad seda kõike ilma välise abi või juhatuseta. Nad tegutsevad sõltumatult. Kuid superarvutid vajavad terveid programmeerijate, inseneride ja tehnikute meeskondi. Neid ei anna omavahel võrreldagi! Mesilased on tõepoolest miniatuursed loomisimed.
[Pildi allikaviide lk 27]
L. Fritz/H. Armstrong Roberts