Kuidas hea toit võib sinu tervisele kasuks tulla

MILLINE rõõm on vaadata hästitoidetud last! Kuid see pole pelgalt juhus, et laps on terve. „Lihtne, kuid toitev söök oli meie peres alati tähtsal kohal mitte ainult perekonna rahalist eelarvet, vaid ka toiduvalmistamisele ja üheskoos söömisele kulunud aega silmas pidades,” meenutab Brasiilias elav kanadalanna Kate. „Kuna minu ema ei käinud tööl, siis olid meie koolist koju jõudes meid iga päev tervitamas ema valmistatud õhtusöögi ja tihti ka küpsetatud piruka või koogi hõrgud aroomid.”

Rääkimata tervislikust toidust, „ei ole vaestes maades piisavalt süüa keskeltläbi 780 [miljonil] inimesel, seega ühel inimesel viiest”, teatab The Economist. „Tervelt 2 miljardil inimesel, kes saavad piisavalt toitu, et nälga kustutada, jääb ikkagi puudu vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest.” Asi ei ole lihtsalt selles, et alatoidetud inimene jääb nõrgaks, vaid ka selles, et ta saab teistele vähem kasu tuua. Seepärast tsiteeritakse seoses alatoidetud lastega Brasiilia São Paulo ülikooli majandusteadlast Eduardo Giannetti da Fonsecat: „See [inimressursside kaotsiminek] on hullem kui midagi muud. . . . Usun, et nende laste seas on andeid ja võimeid, mis vaesuse tõttu jäävadki avastamata. Teistes oludes võiks nendegi seast tõusta üks Albert Einstein.” Ajakiri Veja tõdeb: „Maa kaotab vaegtoitumusest kõhetuvad musklid ja käib pillavalt ümber intelligentsi, loovuse ja energia varjatud varudega.” Niisiis, vaatamata kõrgele elukallidusele, rajavad targad vanemad oma laste elule kindla aluse, investeerides toitainerikkasse toitu.

Arukas investeering

„Investeerima” tähendab „kohesest tarbimisest loobuma tulevikus saadava kasu või tulu nimel”. Kuidas sa saad investeerida toitu? Kas sina loobuksid vajaduse korral luksuslikest või prestiižikatest asjadest ja kasutaksid oma piiratud eelarvet tervisliku toidu hankimiseks?

„Enne sündi ei ole meeled sugugi uinuvas olekus, et siis alles sünni ajal äkitselt aktiivseks muutuda; tõendid osutavad, et aistmissüsteemid funktsioneerivad kaua enne sündi,” ütleb väljaanne The New Encyclopædia Britannica. Seega peab lapse õige toitmine algama sellest, et tema ema on hästi toidetud. Pärast sündi on järgmiseks sammuks lapse rinnaga toitmine, sest emapiimas on kõik vajalikud toitained ja see annab ka immuunsuse üldlevinud haiguste vastu. ÜRO väljaanne Facts for Life märgib: „Lapse esimestel elukuudel on parim võimalik toit ja jook ainult rinnapiim. Lapsed vajavad lisaks rinnapiimale muud toitu alles siis, kui nad on nelja kuni kuue kuu vanused.”

Kuigi inimese organism on märkimisväärselt paindlik, ei tohiks sellesse kergelt suhtuda. On väga oluline seda juba elu alguses tervisliku toiduga üles ehitada. The World Book Encyclopedia ütleb: „Kui inimene saab 6-aastaseks, on aju saavutanud oma lõpliku kaalu — 1,4 kilogrammi. Enamik ajurakke on sündides juba olemas, niisiis suureneb kaal peamiselt rakkude endi kasvu arvel. Selle kuue aasta jooksul õpib ja omandab inimene elu kiireimas tempos uusi käitumismalle.” Niisiis, kuigi lapse toidusedel võib pärast kuueaastaseks saamist olla hea, areneb siis suhteliselt vähe uusi ajurakke. Kate täheldab: „Tervislik, toitainerikas toit on suurimaid kinke, mida vanemad oma lastele võivad anda. Isegi kui jääb muretsemata palju niinimetatud eluks hädavajalikke asju, mis tihtipeale on vaid luksusasjad, annavad vanemad, kes investeerivad oma laste vaimsesse ja füüsilisse tervisesse, viimaste elule sellise hea alguse, mida miski eales ei suuda korvata.”

Miks peaks toit olema mitmekesine?

Laps vajab füüsiliseks ja vaimseks kasvuks valgurikast toitu. Vaegtoitumus pidurdab lapse vaimset arengut koolis ning laps muutub apaatseks ja kurnatuks, ta tähelepanu nõrgeneb ning ta ei suuda õpitut meelde jätta. Vähemalt 25 haigust tuleneb sellest, et puudu jääb mingist põhitoitainest — valgust, vitamiinidest, asendamatutest rasvhapetest või muudest toiteelementidest.

Vaadakem näiteks, kuidas oli lugu Joaquimiga. „Meie perekond oli vaene,” ütleb ta. „Kuid meil oli maad ja me kasvatasime peaaegu kõike, mida sõime. Iga kord oli meil laual maisist ja rukkist täisteraleib, mis andis oma osa heale toitumusele. Minu ema tegi peaaegu iga päev suppi, kus oli mitmesugust juurvilja, kaasa arvatud uba, ja see kattis suure osa meie toitainevajadusest. Me ei söönud eriti palju liha, kuid sõime kala, peamiselt sardiini, turska ja heeringat.” Ta lisab: „Minu emal oli viis last, ja ma ei mäleta, et kellelgi meist oleks olnud muid haigusi peale külmetuse ja gripi. Minu arvates andis sellesse oma osa tasakaalustatud toit.” Üks seitsme lapse ema selgitab: „Meil oli tarvis odavat ja toitainerikast toitu. Niisiis rajasime juurviljaaia, mis, kuigi see oli väike, kattis kenasti meie vajadusi.” Ta lisab: „Meie lastel ei olnud kunagi tõsiseid haigusi ja õppetöös olid nad alati edukad.”

Sinu organism nõuab toitainete näol 103-st ametlikult tunnustatud keemilisest elemendist 22. Kuigi on võimatu määratleda täpset vitamiinide, mineraalainete ja valkude kogust, mida just sina vajad, rahuldab sinu vajadusi tasakaalustatud toidusedel. Üks usaldatav teatmeallikas märgib: „Hea toitumuse võti on mitmekülgne toit, mis sisaldab kõiksuguseid toitaineid.”

Mida teha siis, kui sinu lastele ei meeldi teatud toidud, näiteks mõrkja maitsega juurviljad? Ühe kogenud koka sõnul peaksid lapsevanemad panema lauale „kõikvõimalikke juurvilju, mis nende regioonis on saadaval. Paljud täiskasvanud ei söö juurvilja sellepärast, et neile ei pakutud seda siis, kui nad lapsed olid. Kuna juurvili on kiudainerikas, rahuldab suurema osa meie vitamiinivajadusest ega ole kallis, peaksid vanemad võimaldama oma lastel seda alati süüa”. Niisiis, miks mitte tutvuda uute retseptidega, kus on kasutusel värske juur- ja puuvili, mida pakutakse näiteks maitsva suflee või hautise näol. Seoses niinimetatud liigsete kaloritega annab ta soovituse: „Vanematel ei tohiks olla kodus maiustusi, välja arvatud mõningate eriliste sündmuste puhul. Kui [lapsed] neid ei saa, siis nad neid ka ei söö.”

Ehk küll õige toidu parajal hulgal söömine viib alatoitluse ohu miinimumini, valmistavad mõned inimesed endale probleeme liigsöömisega. Kalorite liigtarbimine, mis ületab organismi vajadused, võib viia ülekaaluni, millega liituvad diabeet ja südamehaigused.a Kuna ei meditsiin ega aktiivne liikumine ei saa korvata õigeid toitumisharjumusi, on heaks soovituseks piirata rasva, maiustuste, soola ja alkoholi tarbimist. Samuti soovitab üks entsüklopeedia „astuda samme, vähendamaks miinimumini nälga, üksindust, depressiooni, igavust, viha ja väsimust, mis kõik võib vallandada järjekordse liigsöömishoo”.

Tasakaalukas vaade toidule ja tervisele

Piibel ei ole toitlustuse käsiraamat; kuid see aitab meil terviseküsimustes tasakaalukas olla. Apostel Paulus hoiatas nende eest, kes keelavad teisi „maitsmast rooga, mis Jumal on loonud selleks, et usklikud ja tõetundjad seda vastu võtaksid tänuga”. (1. Timoteosele 4:3) Jumal tahab, et me sellega, mis on saadaval, rahul oleksime ja seda hästi kasutaksime. „Parem pisut Jehoova kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures!” — Õpetussõnad 15:16.

Tänapäeval ei ole mitte keegi täiesti terve. Niisiis, kas poleks parem olla mõistlik, mitte aga hoolimatu või hoopis ülemäära murelik? Liialdatud või fanaatiline huvi toitumis- või terviseküsimuste vastu võib seada ohtu meie tasakaalukuse.

Praegu on asjalood sellised, et vaatamata sellele, kuidas me ka tervise eest ei hoolitseks, lõpuks me ikkagi vananeme ja sureme. Kuid me võime olla õnnelikud Piibli kinnituse üle, et Jumala Kuningriik teeb lõpu alatoitlusele ja haigustele. Kuigi inimeste püüded nälga kaotada on ebaõnnestunud, võime oodata maailma, kus toitvat toitu on kõigile rohkesti. — Laul 72:16; 85:13.

[Allmärkus]

[Kast lk 7]

SOOVITUSED, MIS AITAVAD SINU LAPSEL OMANDADA HEAD SÖÖMISHARJUMUSED

◻ Anna head eeskuju.

◻ Ära luba lastel süüa vaid seda, mida nad tahavad.

◻ Ära hoia kodus rämpstoitu ega maiustusi.

◻ Õpeta lapsi hindama igasugust toitu.

◻ Kehtesta kindlad söögiajad, ka hommikusöögi aeg.

◻ Ära vali toitu telereklaami mõjutusel.

◻ Ära lase lastel omapäi külmkapist toitu otsida.

◻ Õpeta lapsi toiduvalmistamisel abiks olema.

◻ Kasvata tänulikkust igapäevase toidu vastu.