Lugejate kirju
Vanemad, kes toetavad oma lapsi. Suur tänu teile artiklisarja eest „Vanemad, toetage oma lapsi!”. (8. august 1994, inglise keeles) Hiljuti arutas minu noorema tütre kooli direktriss vanemategrupiga vanema-õpetaja vahelise avatud suhtlemise küsimust. Viisin direktrissile selle ajakirja, ja ta luges selle kohe läbi. Kaks nädalat hiljem tõi tütar mulle kord kuus ilmuva kooli uudistelehe. Ära oli trükitud ka osa sellest artiklist, milles käsitleti head suhtlemist, nii et kõik võisid sellest informatsioonist kasu saada.
W. B., Ameerika Ühendriigid
Valfiinid. Mulle meeldis väga artikkel „Vaal? Delfiin? Ei, hoopis valfiin!” (22. veebruar 1994, inglise keeles), milles räägiti delfiini ja vaala hübriidist. Artikli lõpus te ütlesite, et see on „pilguheit sellele hämmastavale variandirohkusele, mille Jumal on oma loodolenditesse pannud”. Ma ei ole sellega nõus, sest tavalises keskkonnas poleks selline paaritumine aset leidnud.
K. G., Ameerika Ühendriigid
Me ei mõelnud, et selline paaritumine oleks tavapärane või et Jumal oleks selle korraldanud. Kuid siiski ei kuulu au sellise imetlusväärse olendi olemasolu eest inimesele. Hübriidid on olemas ainult tänu „hämmastavale variandirohkusele, mille Jumal on oma loodolenditesse pannud”. Meie artikkel andis seega kohast au Jumalale. — Toimetus.
Põnevussport. Tegite hästi, et hoiatasite noori artiklis „Noored küsivad: Põnevussport — kas ma peaksin riskima?” benji-hüpete (köiehüpete) võimalike ohtude eest. (8. juuli 1994, inglise keeles) Vähem kui nädal pärast seda, kui olin seda lugenud, teatas Briti tele-raadiokompanii BBC, et neli noort kahjustasid köiehüpetel tõsiselt oma silmi. Tänan teid selle suurepärase ajakirja eest.
D. F., Inglismaa
Artikkel, milles räägiti surmatrotsivatest spordialadest, avas mu silmad! Kord ronisin mööda järsku kaljuseina ning leidsin äkki, et ma ei saa liikuda ei edasi ega tagasi. Siiamaani toob mulle külmavärinad peale mõte, kui lähedal ma surmale olin. Kui rumalalt ma oleksin küll oma elu kaotanud!
L. T., Ameerika Ühendriigid
Hindan seda artiklit väga. Minu elukohas tegelevad noored paljude selliste põnevusspordialadega. Alati püüavad nad mindki kaasa tõmmata. Kuid uudistesaadetest olen sageli kuulnud teateid inimestest, kes on just nende nii-öelda lõbupakkuvate spordialadega tegeldes, millest mullegi räägitakse, saanud kas surma või tõsiselt vigastada. Pärast selle artikli lugemist mõistsin, et ei oleks tark seada lihtsalt mingi põnevushetke pärast ohtu elu, mille Jehoova Jumal mulle on andnud.
J. S., Ameerika Ühendriigid
AIDS. Teenisin täisaegse evangeeliumikuulutajana üle kolme aasta. Kuid kahjuks ei saa ma seda enam teha. Mul on AIDS. Tänan teid, et käsitlesite avameelselt seda rasket teemat artiklis „Kui AIDSi haigestunud vajavad abi”. (22. märts 1994, inglise keeles) Näen, et tunnete siirast huvi kõigi inimeste vastu. Kuid siiski näib, et paljud pole mõistnud artikli neid osi, mis innustavad haigele kaastunnet osutama, vaid on keskendanud oma tähelepanu mainitud „mõistlikele ettevaatusabinõudele”. Näib, nagu oleks artikkel õigustanud haigetest eemale hoidmist. Olen sunnitud mõtlema sellele, mis saab siis, kui minu olukord muutub palju halvemaks ning mul läheb tõesti vaja vendade armastust ja toetust. Kas keelduvad mõned mind külastamast seepärast, et nad kardavad viirusega nakatuda?
M. N., Ameerika Ühendriigid
Me hindame neid avameelseid mõtteid. Meie eesmärgiks ei olnud kedagi heidutada AIDSi ohvritele abi andmast. Tegelikult me ütlesime: „Praegusel hetkel ollakse üksmeelel selles, et AIDS ei nakka tavalistes argielu olukordades. .. inimene ei peaks liigselt kartma viibida nende seas, kellel on AIDS.” Soovitatud ettevaatusabinõud võivad aidata inimestel tunda end mingil määral kaitstuna, kui nad AIDSi ohvritega kaastundlikult lävivad. — Toimetus.