Prügiuputuse lahenduseks kompostimine
ÄRGAKE! SOOME-KORRESPONDENDILT
INIMKONNA üha kasvavad prügimäed on meie aja suurimaid probleeme. Kuigi nüüdistehnoloogiale ei valmista jäätmete tootmine mingeid raskusi, on nendest lahtisaamine üpris tõsine küsimus. Ammukasutatud, näiliselt lihtsad lahendused tekitavad hulganisti probleeme. Kuna jäätmete vedamine prügimäele võib saastata ümbruskonna põhjavee, on paljud maad arvanud õigeks prügimäed sulgeda. Ja kui prügi põletada, tekib mürkkemikaale ning järele jääb tuhk, millest on samuti raske lahti saada. Kõrgtehnoloogilised prügipõletustehased on seepärast paljudes piirkondades põlu all.
Kas jääb üle muid võimalusi? Tahketest jäätmetest lahtisaamiseks soovitatakse kasutada ka looduslikku meetodit — teatud liiki bioloogilist „põlemist”, mida nimetatakse kompostimiseks. Nagu põleminegi, lagundab kompostimine orgaanilise aine terveks hulgaks kõrvalproduktideks, kusjuures protsessi käigus vabaneb soojus. Kompostimise kõrvalproduktid võivad olla vägagi kasulikud. Gaase ja soojust võib kasutada energiaallikana. Tahke kõrvalprodukt huumus on aga väärtuslik väetis põllumajanduses.
Kompostimist soositakse üha enam. Näiteks Soomes on Korsholmi asula ja Vaasa linn arendanud välja moodsa prügitöötlemisettevõtte, kus on võetud kasutusele kompostimine. Ettevõtte projekteerijad leidsid nutika tee selle piirkonna kahe probleemi lahendamiseks korraga. Kuna ehituse ja teede jaoks kruusa napib, tuli mõte lõhata aluskaljusse suur 40 meetri sügavune auk. Pärast seda kui august oli ammutatud suurel hulgal kruusa, sai sellest ideaalne paik hiigelsuurele bioreaktorile, kus töödeldakse ümber ühiskonna jäätmeid. Reaktorit ümbritsev kaljumassiiv tagab fermentatsiooniprotsessis väga vajaliku püsiva temperatuuri.
Millised on tulemused? See nüüdisaegne ettevõte on piirkonna prügiprobleemi suures osas lahendanud. Jäätmete maht väheneb 75 protsenti ja kaal 66 protsenti. Kuidas on see võimalik? Külastagem seda ettevõtet.
Unikaalne prügitöötlusettevõte
Esimene mulje on, et sellel paigal pole tavaliste prügimägedega kuigi palju ühist. Pole ei rotte ega halba lehka. Jäätmekäitlemine paistab siin olevat vaid lihtsalt üks tööstuslik tootmisharu.
Ettevõtte juhataja näitab meile kõigepealt tabelit, kust selgub, mis ettevõttes toimub. Kaheastmelise protsessi käigus, kus jäätmed kõigepealt kompostitakse ja seejärel mädandatakse, kahaneb suurem osa jäätmete kaalust ja mahust. Kompostimisel lagundatakse jäätmed õhustamise abil; mädandamisel need fermentiseeruvad õhuvaeses keskkonnas. Kuid enne kummagi protsessi algust jäätmed peenendatakse.
Kontrollruumi aknast näeme, kuidas prügiveoauto suurest ukseavast tagurdades sisse sõidab. Auto kallab prügi hiigelsuurde punkrisse, kust see transportööril peenendusmasinasse suundub. Suuremad esemed, nagu jalgrattaraamid, autokummid, väljalasketorud ja suurem osa plastmassasju, eraldatakse kraana abil. Meie võõrustaja selgitab, et kui tuleb sisse vanu külmutuskappe ja sügavkülmikuid, saadetakse need parandustöökotta ning müüakse siis arengumaades maha.
Pärast esmast peenendamist lastakse jäätmed läbi jämeda sõela, kust kukub alla kõik, mille läbimõõt on alla 50 millimeetri. Sõelast kukub läbi umbes pool jäätmetest ja need suunatakse bioloogilise töötluse esimesse etappi kompostimisse. See toimub hiigeltankis, kus peenendatud jäätmed segatakse linna kanalisatsioonivee puhastusseadmetest tuleva mudaga.
„Seda menetlust välja töötades pidasime kogu aeg silmas keskkonda,” lausub võõrustaja, „seepärast eraldame isegi peenendamisel tekkiva tolmu. Edasi puhume õhku kompostimistanki, kus jäätmete ja muda segu homogeniseerub ning soojeneb umbes 40 kraadini. Kuna lagunemine toimub hapnikurikkas keskkonnas, lehkaks väljatulev õhk kohutavalt, kui see ei läheks kõigepealt läbi filtri.”
Kui materjal on olnud üks-kaks päeva kompostimisseadmes, läheb ta edasi 40 meetri kõrgusesse biogaasireaktorisse. Mis seal toimub? Hapnikuta keskkonnas elavad imeväiksed mikroobid lagundavad selle massi orgaanilisi komponente. Protsessi seda etappi kutsutakse otsesõnu mädandamiseks. See etapp kestab 35-kraadises soojuses 15 ööpäeva. Lõpp-produktideks on biogaas ja huumusmass, milles on 85—90 protsenti vett. Enamik sellest veest pressitakse välja ja suunatakse reaktorisse tagasi.
Kuid mis toimub selle osa jäätmetega, mis sõelast läbi ei läinud? Meie giid ütleb, et need jäätmed põlevad üsna hästi, sest need koosnevad peamiselt paberist ja plastmassist. Selliste jäätmete ohutuks põletamiseks läheks aga tarvis rohkem kui 1000-kraadist temperatuuri, kuid läheduses taolist prügipõletustehast ei ole. „Seepärast peenendame ülejäänud jäätmed veel kord ja saadame protsessi tagasi,” lausub ta. „On tõsi, et bioloogiline protsess ei lõhusta plastmassi, kuid enamasti koosnevad need jäätmed paberist, millest lõpuks saab huumus.”
Mida selle keeruka menetluse teel toodetakse? Meie võõrustaja vastab: „Põhiliselt saame kätte kaks produkti: huumuse ja biogaasi. Huumust müüme haljastamise tarbeks ja vanade prügimägede katmiseks. Selle järele on nüüd suur nõudmine, sest paljud prügimäed suletakse. Saab näha, kas seda on võimalik tulevikus pärast klaasi ja plastmassi eemaldamist ka põllumajanduses kasutada. Biogaas koosneb 40 protsendi ulatuses metaanist ja 60 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist. Kvaliteedilt vastab see looduslikule gaasile ning leiab samasugust kasutust. Torujuhtmete kaudu varustame sellega lähemaid tööstusettevõtteid.”
Kuidas on lugu raskemetallidega tahkes prügis ja mudas? Meie võõrustaja jätkab: „Need raskemetallid on kogunenud vette. Seepärast kavatseme hankida tulevikus seadmed raskemetallide eemaldamiseks veest. Siis kõlbaks meie toodang igasuguseks otstarbeks. Tulevikust kõneldes on minu unistuseks, et kõigis majapidamistes prügi eelnevalt sorteeritaks, nii et meile ei tuleks enam klaasi, plastmassi ega metalli. Seda kõike saab korduvkasutada. Korduvkasutatavad on ka kunstkiud, plastmassid ja kumm.”
Ettevõte suudab töödelda ümber 100000 inimese jäätmeid. Soomele on see tähtis. Aastaks 2000 kavatseb see maa kasutada ära umbes poole oma prahist — kas siis toorainena või energiana.
Ekskursiooni käigus saime konkreetseid tõendeid selle kohta, et prügiuputuse suhtes on võimalik midagi ette võtta. Igaüks meist saab järgida oma elupaigas kehtivaid seadusi jäätmete korduvkasutuse kohta. Enne kui lahkume, pärime oma giidilt, kas on veel palju teisigi sama efektiivseid prügitöötlusettevõtteid nagu see siin. „Seda on raske öelda,” vastab meie giid. „Minu teada teisi sellesarnaseid ettevõtteid ei ole. Võib-olla on probleemid paljudes teistes paikades sedavõrd suuremad, et mitte keegi pole söandanud seda proovida.”