Tubakakompaniid tuletormis
AJALEHE The New York Times 1995. aasta 26. juuli numbris ilmus teadaanne, milles öeldi, et „justiitsministeerium on kutsunud New Yorgis kokku vandemeeste kogu, selgitamaks välja seda, kas tubakakompaniid on föderaalvõimudele sigarettide koostise ja kahjuliku toime kohta valeandmeid avaldanud. Tõenäoliselt kutsub ministeerium siin kokku ka teise vandekohtu, et selgitada välja, kas kompaniijuhid on Kongressile tubakatoodete kohta valetanud”.
Mis on kõige selle põhjuseks? Teadaanne toob asjasse selgust. Aprillis 1994 olid Ameerika Ühendriikide seitsme juhtiva tubakakompanii tippjuhid ühele Kongressi komiteele vande all tunnistanud, et „nad ei teadnud, et nikotiin tekitab sõltuvust, et sigaretid põhjustavad haigusi või et nende kompanii oleks tubakatoodete nikotiinisisaldusega manipuleerinud”.
Seejärel, juunis 1995, aga nurjusid nende püüdlused kinnitada oma süütust, sest päevavalgele tuli kaks tuhat dokumenti, mis tunnistavad nende vastu. Nendest dokumentidest nähtub, et tubakauurijad olid 15 aastat uurinud nikotiini „farmakoloogilist” toimet suitsetajate organismile, ajule ja käitumisele. Dr Victor DeNoble, endine teadlane-uurija, kes töötas ühes neist kompaniidest, kirjeldab uuringu põhileidu: „Kompanii hakkas mõistma, et kui sigaretid sisaldaksid vähem tõrva, ent rohkem nikotiini, oleksid need suitsetajale endistviisi meelepärased. Kogu selle uurimistöö tulemusena mõisteti, et nikotiin mitte lihtsalt ei rahusta ega erguta, vaid avaldab toimet kesknärvisüsteemile, nimelt peaajule, ning et inimesed suitsetavad selleks, et tunda seda toimet.”
Ajalehe The New York Times teatel näitasid kompaniide uuringud seda, et „ükskõik millist sigaretimarki inimesed ka ei suitsetanud, kaldusid nad vajaliku nikotiiniannuse saamiseks suitsu sügavamalt sisse hingama, seda kauem suus hoidma või suitsetama rohkem sigarette”. Kompaniide uurijad proovisid valmistada vähese tõrva-, kuid küllaldase nikotiinisisaldusega sigarette, mis suitsetajale naudingut pakuksid.
Dokumentidest selgus veel see, et tubakakompanii on enda klientide vastu suurt huvi üles näidanud. Üle 15 aasta olid kolledžiõpilased kompaniile põhjaliku uuringu objektiks. Iowa osariigi ühe linna inimestele, sealhulgas mõningatele 14-aastastele suitsetajatele, esitati küsimusi nende suitsetamisharjumuste kohta.
Selle uuringu dokumentide ilmsikstulek on otsekui õnnistus juristide koalitsioonile, kes oli esitanud ühishagi seitsme tubakafirma vastu. Juristid süüdistavad tubakakompaniisid selles, et nad on teeselnud, nagu ei teaks nad nikotiini sõltuvusttekitavatest omadustest midagi, ja et nad on suurema sõltuvuse tekitamiseks sigareti nikotiinisisaldusega manipuleerinud. Ühe juristi sõnul ei usu ainuski maailma vandekohus, et need kompaniid tegelesid selle uuringuga lihtsalt huvi pärast.
Samal ajal kui tuletorm hoogustub arenenud maades, liigub tubakasuits rohkem arengumaade suunas. Nelikümmend aastat tagasi lõunas ehk arengumaades naised praktiliselt ei suitsetanud ning meestest suitsetas vaid umbes 20 protsenti. Kuid tänapäeval suitsetab arengumaades 8 protsenti kõigist naistest ja 50 protsenti kõigist meestest — ning nende arv kasvab. „Suits liigub lõunasse,” ütlevad uurijad.
Ärgake! korrespondent teatab praegusest suundumusest
Meie Brasiilia-korrespondent kommenteerib üldiselt, milline olukord lõunas valitseb. Tööstusmaades läbiviidud uurimus maalib suitsetajate tulevikust veelgi süngema pildi. See avaldab mõju. „Nendes maades, mis on tunnustanud, kuivõrd tähtis on tubaka kahjulikkusest avalikkusele rääkida, on tubaka tarvitamine hakanud nüüd vähenema,” teatab Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO). Londonis asuv informatsiooni instituut Panos lisab: „Põhja pool ei peeta suitsetamist enam sotsiaalselt vastuvõetavaks paljudes kodudes, avalikes paikades ja töökohtades,” ning enamik inimesi mõistab nüüd, et „suitsetamine võib neid tappa”. „Tubakatööstus siirdub lõunasse.”
Kontrastina sellele on lõunamaades uut turgu avada sama lihtne kui sigaretipakkigi. Tubakatööstust ahvatleb arengumaade olukord. Kolm neljandikku arengumaadest lubavad sigarette reklaamida, kusjuures samal ajal pole sealne elanikkond suitsetamise ohtlikkusest eriti teadlik. „Inimesed pole ohtudest teadlikud, sest neile ei kõnelda nendest,” märgib Panos.
Et õhutada noori naisi — tööstuse üht peamist märklauda — süütama oma esimest sigaretti, näitavad reklaamid suitsetamist kui „ajaviidet, mis iseseisvatele naistele naudingut ja lõbu pakub”. Tubakareklaamid kõlavad kahtlaselt sarnaselt nendega, mida kasutati tööstusmaades pool sajandit tagasi. Tollal saatis neid reklaame edu. Ühe allika sõnul ei läinud kaua, kuni iga kolmas naine „süütas sigareti meheliku entusiasmiga”.
Tänapäeva hoogustunud ja pealetükkiv turundus, mis on võtnud oma märklauaks ohust mitteteadlikud arengumaade naised, tagab reklaamidele samasuguse „edu”, mis saatis neid 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Niisiis on tulevik tume, kui mõelda sellele, et maailma kõige vaesemate maade miljoneid noori naisi ähvardab oht sattuda nende hulka, kes ühe vaatleja sõnul on „ilusad noored tüdrukud oma varases nikotiini-eas”.
Põhiline märklaud
Ehkki tubakatööstuse ühe peamise märklaua moodustavad naised, on selle põhiliseks märklauaks noored. Koomiksistiilis reklaamid ja mänguasjadele pandud sigaretiembleemid ning samuti ka spordiürituste sponsoreerimine tasuvad ennast hästi ära.
Ajakirja Panoscope teatel „suitsetab [Hiinas] suur protsent noori”. 12—15-aastaste noorte hulgas on suitsetajaid umbes 35 protsenti ning 9—12-aastaste hulgas 10 protsenti. Ajaleht Folha de S. Paulo teatab, et arvestuste kohaselt suitsetab Brasiilias kümme miljonit noort. Kas nad pole ohust teadlikud? „Ma tean, et suitsetamine on kahjulik,” ütleb Rafael, 15-aastane brasiilia poiss, kes suitsetab päevas poolteist pakki sigarette, „kuid see pakub naudingut.” Mis on taolise hoolimatu arutluse tagajärg? „Iga päev alustab suitsetamist vähemalt 4000 noort inimest,” teatab Panos.
Tubakatööstus ekspordib lõunasse mõningaid tooteid, millel on kõrgem tõrva- ja nikotiinisisaldus kui nendel markidel, mida müüakse põhja pool. Põhjus on ilmselge. „Nikotiini pärast ma ei vabanda,” lausus üks tubakatööstuse ametnik mõned aastad tagasi. „Just see paneb äri õitsema. Just sellest oleneb, kas inimesed veel ostma tulevad.” See on tõsi. „Suur nikotiinisisaldus tekitab sõltuvust kiiremini,” kinnitab Hollandi väljaanne „Kõike suitsetamisest” (Roken Welbeschouwd), „ning seejärel on tööstusel hea võimalus suurendada tarbimist ja läbimüüki, hakates nikotiinisisaldust järk-järgult vähendama.”
„Tubakatööstus suhtub lõunasse kui turgu, mis tagab tööstusele küllaldaselt tööd,” lõpetab Panos.
Kas süüdata sigarett või elada edasi?
Kui sa elad arengumaal, siis kuidas sa kavatsed toimida? Faktid on ühesed. Kuni aastani 1950 oli suitsetamisest tingitud haiguste puhul suremus tähtsusetult väike, kuid tänapäeval sureb lõunamaades igal aastal miljon inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. Ent WHO hoiatab, et kolme aastakümne jooksul tõuseb suitsetamisest tingitud surmajuhtumite arv arengumaades seitsme miljonini aastas. Vastupidiselt sellele, mida tubakareklaamid räägivad, saavad sigaretid lõpuks kirstunaelaks.
Kas sa ütled, et oled ohtudest teadlik? Tore. Kuid mida sa selle teadmisega peale hakkad? Kas sa oled samasugune kui see suitsetaja, kes oli lugenud suitsetamise kohta nii palju hirmsaid asju, et ta otsustas enam üldse mitte lugeda? Või on sul piisavalt tarkust näha läbi tubakareklaamide poolt tekitatud suitsuvine ja öelda suitsetamisele ei? On tõsi, et tubakasuits liigub lõunasse — kuid see ei tarvitse sind endasse mässida!
[Kast lk 15]
Hiina juhib
Zhang Hanmin, 35-aastane Hiina tööline, süütab peopesade varjus sigareti. „Ausalt öelda saan ma hakkama ilma paljude asjadeta, aga sigarettideta mitte,” lausub ta. Näib, et sedasama võib öelda ka Zhangi 300 miljoni kaasmaalase kohta. Alates 1980-ndatest aastatest on Hiina „tootnud, müünud ja suitsetanud rohkem kui ükski teine maa”. Ühel hiljutisel aastal „müüdi paadunud suitsetajaskonnale miljardeid sigarette”, tehes Hiinast „maailma juhtiva tubakarahva” (ajakiri Panoscope).
[Kast lk 16]
Sigaretid, millel on „garantii”?
Ehkki igal aastal sureb suitsetamisest tingitud haigustesse kolm miljonit inimest, räägivad reklaamid suitsetajatele ikka endistviisi, et nende harjumus on ohutu. Näiteks ühes hiljutises Brasiilia ajakirjas reklaamiti laialt uut sigaretimarki, millel olevat „vabrikust antud garantii”. Reklaam kinnitab: „Su autol on garantii, su teleril on garantii, su käekellal on garantii. Sinu sigaretil niisamuti.” Paraku, nagu sellele juhivad tähelepanu reklaamid ja nagu seda võivad kinnitada kroonilisi haigusi põdevad suitsetajad, garanteerivad sigaretid vaid seda, et „suitsetamine on kahjulik teie tervisele”.
[Pilt lk 15]
Peamine märklaud on arengumaa naine
[Allikaviide]
WHO/L. Taylori foto
[Pilt lk 16]
Kas ta pole ohust teadlik?
[Allikaviide]
WHO