Vaatleme maailma
Laste kõnehäired
Saksamaa Mainzi ülikooli kõnehäirete kliiniku teadlased on avastanud, et igal neljandal koolieelsel lapsel on kõnehäire. „Ma ei suutnud uskuda seda arvu,” tunnistas kliiniku juhataja professor Manfred Heinemann. Meedikud uurisid kolme- ja nelja-aastaseid lapsi ning leidsid, et 18 kuni 34 protsendil neist on kõnehäired. Aastal 1982 oli see arv ainult neli protsenti. Millest on tingitud selline kasv? „Pered vaatavad liiga palju televiisorit ja räägivad liiga vähe,” teatab Saksamaa ajaleht Der Steigerwald-Bote. Tundub, et videod, televiisor ja arvutimängud võtavad paljudes peredes üle vanemate rolli. Teadlased märkasid, et mõned lapsed, kes vaevu rääkida oskasid, reageerisid sellest hoolimata väga kiiresti, kui mängisid arvutimänge.
„Energiauinak”
„Uinak võib parandada meeleolu, valvsust ja töövõimet,” teatab ajaleht The Wall Street Journal. See, et korralikul uinakul on virgutav toime, on ajendanud mõningaid ettevõtteid otsima võimalusi lülitada harilikku tööpäeva ka uinakud. See on eriti vajalik seal, kus ohutus sõltub töötajate valvsusest — nagu see on näiteks veoautojuhtide, lennukipilootide ja aatomielektrijaamaoperaatorite puhul. „Oleme leidnud, et 15-minutiline uinak parandab tohutult valvsust ja seda isegi mitmeks tunniks,” ütleb Claudio Stampi, kes tegeleb une uurimisega. Enamik tööandjaid ei kiida veel niipea heaks uinakuid töökohal. „Et tööl magamist vastuvõetavamaks teha, nimetavad selle pooldajad seda nüüd ’energiauinakuks’,” öeldakse ajalehes Journal.
Kirjaoskuse mõju emadele
Rahvatervishoiueksperdid on kaua uskunud, et arengumaade lastel oleksid ellujäämiseks paremad võimalused, kui nende emad oleksid kirjaoskajad — kuid praeguseni pole nad suutnud näidata, et otsustavaks teguriks on just lugemisoskus. Ajakirja New Scientist andmetel on Nicaraguas tehtud uuring „esimene, mis näitab, et naistele hariduse andmine mõjutab otseselt nende laste tervist.” Uuriti kirjaoskamatuid naisi, kes täisealistena võtsid osa Nicaraguas aastatel 1979 kuni 1985 toimunud ulatuslikust kirjaoskuse omandamise programmist. 1970-ndate aastate lõpus oli kirjaoskamatutele naistele sündinud laste suremus selline, et iga 1000 elusalt sündinu kohta suri umbes 110. Aastaks 1985 langes nende laste suremus, kelle emad tänu sellele programmile olid lugema õppinud, 84-le iga tuhande kohta. Nende lapsed olid ka paremini toidetud. Eksperdid ei tea siiani, miks kirjaoskajate emade lapsed on tervemad ja elujõulisemad.
Peagi esimene Aasia riik ilma metsadeta
Filipiinid seisavad silmitsi metsade täieliku hävitamisega, hoiatab ÜRO Arenguprogramm (UNDP). „Asustuse pealetung ja hävituslikud metsaraiemeetodid” neelavad Filipiinidel ikka rohkem ja rohkem metsaalasid. Enne Teist maailmasõda katsid metsad 60 kuni 70 protsenti maast. Tänapäeval on neist järel ainult 15 protsenti. „Aastaks 2000,” teatab Update, UNDP sõnumileht, „võivad Filipiinid saada esimeseks Aasia riigiks, mis jääb täiesti ilma metsaaladest ja metskattest.”
Suitsetavad lapsed
Suurbritannias on rohkem lapsi suitsetama hakanud, nagu seda näitab 1993/1994. aasta aruanne. Suitsetajate arv 11kuni 15-aastaste laste seas on tõusnud 10-lt protsendilt 12 protsendini. See kasv on kaks korda suurem, võrreldes sellega, mida valitsuse tervishoiuametnikud 1994. aastaks prognoosisid, märgib ajaleht Independent. Kuigi täiskasvanutest suitsetajate arv on langenud, suitsetab ikka veel umbes 29 protsenti briti meestest ja 27 protsenti briti naistest. „Täiskasvanud peaksid suitsetamist märgatavalt vähendama enne, kui see mõjutab oluliselt teismeliste suhtumist,” järeldatakse aruandes.
„Õnnistatud on Jehoova tunnistajad”
Nagu paljudes teistes maades, on ka Itaalias puhkenud vereskandaal. Väidetakse, et vereülekandekeskustele on jaotatud tuhandeid liitreid verd, mida pole küllaldaselt kontrollitud või mille puhul pole küllaldasi ettevaatusabinõusid tarvitatud, mistõttu on tuhandetel inimestel oht nakatuda sellistesse haigustesse nagu näiteks AIDS ja hepatiit. Kommenteerides seda šokeerivat olukorda, kus kasusaamine on inimese tervisest ettepoole pandud, alustas Itaalia ajalehe Il Manifesto toimetaja Luigi Pintor oma artiklit järgnevate sõnadega: „Õnnistatud on Jehoova tunnistajad, kes .. keelduvad vereülekandest religioossetel põhjustel. Kui nad neil päevil ajalehti loevad, on nad ainukesed, kes ei pea muretsema sellepärast, mis parasjagu toimub .. vereülekandejaamades ja kliinikutes, kes müüvad ning annavad oma kaasinimestele verd, plasmat ja nende derivaate.”
Suuhügieen eakatele
„Suuhügieen võib olla eakatele inimestele elu ja surma küsimus,” öeldakse ajalehes Asahi Evening News. Jaapani teadlased järeldasid, et „eakad inimesed võivad vähendada kopsupõletiku ohtu lihtsalt sellega, kui pesevad oma hambaid”. Ühe uuringu käigus, mis viidi läbi 46 eaka inimesega, pesid põetajad neist 21-l hambaid põhjalikult iga päev peale sööki. Samuti kontrolliti igal nädalal kaks või kolm korda nende hammaste seisundit. Kolme kuu pärast leiti, et need 21 eakat olid 10 päeva vähem palavikus kui need 25, kellega neid protseduure ei tehtud. Parema tervise põhjuseks peeti bakterite puudumist suus. Ühe varasema uuringu põhjal järeldati, et „sülg või toiduosakesed, mis hingates kogemata kopsudesse satuvad, põhjustavad tihti kopsupõletikku”, ütles ajaleht.
Liikumistõved
Kas sul on sõidu ajal kunagi süda pahaks läinud? Kui on, pole sa ainuke. Igast 10 inimesest võib koguni 9 hakata sõidu ajal eri määral iiveldust tundma, teatab International Herald Tribune. Ka koerad, eriti aga kutsikad, on selles suhtes tundlikud. Isegi kalad, kui neid tormisel merel laevaga veetakse, võivad merehaigeks jääda! Mis selle vastu aitab? Paljud inimesed otsivad abi ravimitest, mida võib osta enamikust apteekidest. Toome veel soovitusi, millest võib ehk abi olla. Ära loe liikuvas sõidukis. Istu seal, kus õõtsub kõige vähem — näiteks auto esiistmel või lennuki tiiva kohal. Suuna oma pilk kaugusse, näiteks horisondile. Kui see sulle ei meeldi, pane silmad kinni.
Ei mingit kohustust tõtt rääkida
Hiljutised Ühendriikides aset leidnud kohtuprotsessid on tõmmanud endale maailma üldsuse tähelepanu ja tekitanud vaatlejates hämmingut. „Samal ajal, kui süüdistajad on kohustatud esitama tõde, püüdlevad advokaadid teistsuguse eesmärgi poole,” ütleb The New York Times. „Advokaadi ülesandeks on klient õigeks mõista, vandekohtul otsuse tegemist takistada (tekitades kasvõi ühesainsas vandemehes põhjendatud kahtlusi) või taotleda süüdimõistetule võimalikult väikest karistust.” „Nende kohustuseks pole tagada seda, et õigeksmõistev otsus oleks õige,” ütleb New Yorgi ülikooli õigusteaduskonna seaduseetika õppejõud Stephen Gillers. „Me ütleme vandekohtunikele, et kohtuprotsess tähendab tõe väljaselgitamist, aga me ei ütle neile kunagi, et advokaatide kohuseks on neid petta.” Kui „advokaadid seisavad silmitsi kliendi süüd ilmselgelt tõestavate faktidega, peavad nad vandekohtunikele tihti omast peast lugusid välja mõtlema, et neile faktidele läbi sõrmede vaadataks ja õigeksmõistev otsus langetataks”, teatab Times. Mis juhtub aga siis, kui advokaadid teavad, et nende klient on süüdi, kuid nõuab ikkagi kindlalt, et tema asi viidaks vandekohtunike ette? „Siis lähevad advokaadid kohtusse, ise silmakirjalikult alandlikud nagu Uriah Heep, ja kuulutavad, kui kindlalt nad usuvad, et nende kliendi jutt on õige, teades samal ajal, et see on sajaprotsendiline vale,” ütleb Gillers.
Kuidas külmas vees ellu jääda
Teadlased, kes on uurinud, miks inimesed jääkülma vette kukkudes nii kiiresti surevad, on leidnud, et organismi loomulik reaktsioon külmavapustusele on liiga sage ja sügav hingamine. „Äkiline hingetõmme põhjustab vee sissetõmbamise — ja uppumise,” ütleb ajakiri New Scientist. Liiga sagedat ja sügavat hingamist ei saa ära hoida. Niisiis sõltub ellujäämine pea vee peal hoidmisest, kuni nõrgeneb organismi reaktsioon õhku ahmida, tavaliselt kulub selleks kaks-kolm minutit.
Lootus südameataki ohvritele
„Varem arvati, et pärast tõsist südamelihase kahjustust hakkab paratamatult arenema südametalitluse puudulikkus, kuid liikumine võib selle kahjustuse parandada,” väidab Toronto haigla kardioloogiliste uuringute juhataja dr. Peter Liu. Peale lootustandvaid katseid rottidega lasi haigla südametalitluse kliinik südamehaigetel „kõndida iga päev järjest pikemaid vahemaid”, teatab ajaleht The Globe and Mail. „Esialgsed tulemused näitavad, et kui iga päev kõndida vähemalt üks kilomeeter, võib see ka inimeste puhul peatada ’allakäiguspiraali’, mis viib südametalitluse puudulikkuseni.” Kuid tempo peaks olema suhteliselt kiire, ja kõndida tuleks järelvalve all, ütles dr. Liu.