Talvevaip

OLED sa kunagi lummatult vaadelnud lumesadu? Kui oled, nõustud sa kahtlemata sellega, et see on üks ilusamaid ja idüllilisemaid vaatepilte — eriti kui oled kaitsva katuse all soojas toas ja sul ei ole pakilist vajadust kuskile reisida. Kui valge vaip tiheneb, tundub, nagu leviks sellest kõikjale sügavat rahu ja vaikust. Kui langeb miljoneid õrnu helbeid, sumbub isegi linnamüra.

Kas pole aga hämmastav, kuidas miski näiliselt nii õrn nagu lumesadu võib muutuda hävitavaks jõuks? Selliste sagimist täis linnade elutegevus nagu New York, mida kirjeldatakse tihti kui „linna, mis kunagi ei maga”, võib sootuks soikuda, kui lund liiga palju koguneb.

Pole siis üllatav, et Jumal küsis ustava mehe Iiobi käest: „Kas sa oled käinud lume aitade juures ja näinud rahe aitu, mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?” (Iiob 38:22, 23). Lume Looja Jehoova Jumala käes võib see tõesti hirmuäratav relv olla.

Tihti aga lumi pigem säilitab elu, kui toob hävingut. Näiteks ütleb Piibel, et Jumal „annab lund nagu villa” (Laul 147:16). Kuidas on lumi nagu vill? Piibel kasutab nii lund kui ka villa, kirjeldamaks puhtust ja süütust (Jesaja 1:18). Kuid neil on ka teine tähtis sarnasus. Nii lumi kui ka vill on head isolaatorid. The World Book Encyclopedia ütleb: „Vill .. kaitseb nii külma kui ka kuuma eest.” Ja lume kohta märgib World Book, et ka see „on hea isolaator. Lumi aitab kaitsta taimi ja talveuinakus olevaid loomi külma talveõhu eest”.

Niisiis järgmisel korral, kui sa vaatad taevast langevat lund, tunned ehk soovi mõelda Jumala aukartustsisendavale jõule. Või ehk eelistad mõelda selle üle, kuidas ta õrnalt kaitset pakub, laotades valge vaiba oma loodu üle, otsekui armastav lapsevanem mähib voodis magava lapse hoolega teki sisse.