Maa varjatud nihked
ALŽEERIAS suri 18. augustil 1994. aastal võimsa maavärina tagajärjel vähemalt 171 inimest. Sajad inimesed said vigastusi ning tuhanded jäid peavarjuta. Nädalaid varem olid suured maavärinad tabanud ka Boliiviat, Kolumbiat ja Indoneesiat, kus ühtekokku kaotas elu mitusada inimest.
Kas sina teadsid nende suurte katastroofide toimumisest midagi? Tõenäoliselt mitte, kui sa just ise nende mõju tunda ei saanud või naabermaal ei elanud. Aga kui suur maavärin juhtub toimuma USA-s Californias, levivad uudised sellest otsekui kulutuli ning peaaegu koheselt on selle kohta saadaval ka teaduslikke andmeid.
Põhjuseks on see, et teadlased pole uurinud mitte ühtki teist piirkonda nii põhjalikult kui Lõuna-Californiat, kus üle 700 seismograafi registreerib maavärinaid tugevusega koguni 1,5 magnituudi. See, et selles piirkonnas tegutseb nii palju seismolooge, selgitab, miks sealsete maavärinate kohta saabub pidevalt rikkalikku teavet.
Hiljutine avastus
Kahtlemata on selline ulatuslik uurimistöö aidanud lisaks sellele, et paljude maade teadlased on saanud maavärinatest parema käsituse, ka neid õigeaegselt prognoosida, vältimaks inimohvreid. Taoline meetod on väga oluline, sest igal aastal laastab maailma eri paiku umbes 40 tugevat maavärinat. On ka väiksemaid maavärinaid, mis on praktiliselt ohutud, kuid siiski nii suured, et neid võib tunda. Neid tuleb ette 40000—50000 aastas!
Enamik maavärinaid on ilmselt selle tulemus, et surve all olevad hiigelsuured aluspõhjakivimi plokid murduvad ning nihkuvad järsult uude paika. Tavaliselt toimuvad need nihkumised piki maakoores olevaid lõhesid. Neid lõhesid kutsutakse niheteks.
Enamasti on teadlased võimelised neid nihkeid kaardistama ja täpselt ära näitama, kus on maavärinaohtlikud piirkonnad. Miks me ütleme „enamasti”? Sest teadlased on viimasel ajal leidnud, et nende kaardid ei olegi nii täpsed, nagu nad varem olid arvanud. Näiteks teeb teadlasi rahutuks hiljutine avastus, et Californias toimub enamik mõõdetavaid maavärinaid piki varjatud nihkeid — tihtilugu piirkondades, kus varem olid geoloogid pidanud maavärinaohtu praktiliselt olematuks.
Nagu ütlevad geoloogiateadlased Ross Stein Ühendriikide geoloogiateenistusest ja Robert Yeats Oregoni ülikoolist, „võib õrnalt lainjas või kurdunud maastik mõjuda kõike muud kui ähvardavana; see pigem rahustab kui tekitab ohutunnet”. Kuid siiski on nende uuringud osutanud aktiivsetele maavärinaid põhjustavatele nihetele kurrutatud ja kummunud kivimimasside all, millest paljusid on ekspluateeritud sealsete naftalasundite tõttu. Miks ei ole neid maasiseseid nihkeid varem avastatud ning kui suurt ohtu need endast siis ikkagi kujutavad?
Oht, mida ei saa ignoreerida
Geoloogid teadsid juba ammu, et kivimimassid võivad olla kokku surutud ja kurrutatud otsekui kokkukägardatud vaip. Kuid üldiselt arvati, et tegemist on järkjärgulise, rahuliku protsessiga. Kuid hiljutised aktiivsete kivimikurdude uuringud näitavad, et need tungivad ülespoole äkiliste sööstudega — isegi viis meetrit mõne sekundiga! Kurrutumise tõttu surutakse allpool olev kivimimass kokku. Sellest tuleneva surve mõjul murdub sügaval kurru all olev kivimimass ning üks kivimiplokk hakkab end pressima teise peale. Sellistes ohututena näivates kurdudes, mille varjus on aktiivsed nihked, käivitubki protsess, mis lõpeb maavärinaga, enne kui seismoloogid sellele jälile jõuavad. Nagu silmapaistvamad nihked, mis on maapinnal nähtavad, võib selline maasisene nihkumine põhjustada tugevaid maavärinaid.
Los Angelese piirkonnas 17. jaanuaril 1994. aastal toimunud Northridge’i maavärin on üks hiljutine näide selle kohta, mida varjatud nihe võib korda saata. Maavärina põhjustas väga sügaval maapõues, 8—19 kilomeetri sügavusel toimunud nihkumine. Enne maavärinat ei olnud teadlastel nihke olemasolust aimugi. See varjatud nihe põhjustas ränki purustusi, rohkem kui 9000 inimest sai vigastada ja 61 hukkus.
Teadlased oletavad, et varjatud nihked on põhjustanud terve rea suuremaid maavärinaid lisaks Californiale ka Alžeerias, Argentinas, Armeenias, Indias, Iraanis, Jaapanis, Kanadas, Pakistanis ja Uus-Meremaal. Mõne viimase aastakümne jooksul on neis maades saanud surma tuhandeid inimesi maavärinate tagajärjel, milleks võisid anda tõuke varjatud nihked.
Teadlaste ees seisab nüüd raske ülesanne jõuda selgusele, kus on selliseid aktiivseid kurde, ja prognoosida, milline on nende maavärinaohtlikkus. Vahepeal aga ei alahinda nad enam näiliselt ohutute lainjate küngaste hävitusjõudu.
[Kast lk 26]
Kas Los Angeles kahaneb?
Californias asuva Los Angelese all on laialdane nihete ja kurdude võrgustik, mis teeb selle piirkonna ülimalt ebastabiilseks. Näib, et suur osa lähedalasuva San Andrease nihke ühe käänaku poolt põhjustatud survest langeb Los Angelese nõole. (Vaata 1994. aasta 22. juuli ajakirja Ärgake!, lk. 15—18, inglise keeles.) Kohalikud geoloogid arvavad, et sellest survest põhjustatud kurrutuse tõttu võib Los Angelese nõo pindala väheneda veerand aakrit aastas.
[Pildi allikaviide lk 25]
Maakera: Mountain High Maps™ copyright © 1993 Digital Wisdom, Inc.