Kas sa hindad usuvabadust?
Ärgake! Eesti-korrespondendilt
PÄRNU on sadama- ja kuurortlinn ühes väikeses Balti riigis Eestis, mis oli üks endise Nõukogude Liidu vabariike. Linnas on üle 50000 elaniku. Inimestel on seal nüüd vabadus tegelda nende poolt valitud usuga — sellist vabadust neil veel mõned aastad tagasi ei olnud. Kohalik ajaleht Pärnu Leht märkis oma 1995. aasta 17. juuni numbris, et Pärnus on 11 religiooni ja et ajaleht hakkab avaldama artiklitesarja nende religioonide tutvustamiseks.
Esimeses artiklis selgitati: „Alustame kogudusest, mille tegevusega me kõik oleme ilmselt kokku puutunud, nimelt Jehoova tunnistajatest, kelle kooskäimiskohaks on praegu õlletehase saal. [———] 1931. aastal hakkasid piibliuurijad end nimetama Jehoova tunnistajateks ja seda nime kannavad nad tänaseni. Praeguseks ulatub Jehoova tunnistajate arv üle maailma viie miljonini. Eesti Jehoova tunnistajate keskus asub Tallinnas.”
Artikkel jätkas: „Pärnusse loodi Jehoova kuulutajate kogudus poolteist aastat tagasi. Alustati 25 liikmega, nüüdseks on nende arv kasvanud 120 inimeseni. [———]
Esimene mulje on üsna positiivne, inimesed (valdavalt noored abielupaarid) on sõbralikud, korrektselt riides ning suhtlemisaldid. [—] Samuti hämmastas koosolekul kaasasolnud laste distsiplineeritus, pole ju lihtne väikesel lapsel poolteist tundi vaikselt paigal püsida, aga nad püsisid.”
Kirjeldades seda, mille poolest Jehoova tunnistajad erinevad teistest religioonidest, selgitas ajaleht: „Rõhk on pandud tulevikuparadiisile. Samuti paistab kogudus silma põhjaliku Piibli tundmisega, tsiteerides seda igal võimalikul juhul.” Kokkuvõtteks öeldi artiklis: „Need 120 inimest, kes kuuluvad Jehoova kuulutajate ridadesse, on oma valiku teinud ja on kindlad selle õigsuses. Nende jaoks on usk ja selle kuulutamine elustiil.”
Mitte just kõik inimesed Pärnus polnud rõõmsad selle artikli üle, millega alustati artiklitesarja linnas tegutsevate religioonide tutvustamiseks. Pärnu Leht teatas oma 1995. aasta 8. juuli numbris: „Seoses rubriigi avamisega erinevatest kogudustest ja kirikutest on toimetusse tulnud nelja kiriku pöördumine, mille me siinkohal avaldame.” Sellele ajalehele saadetud pöördumisele ehk kirjale olid alla kirjutanud Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Liidu ja Eesti Metodisti Kiriku esindajad.
Need nelja religiooni esindajad kaebasid: „Äärmiselt kummalisena tundub meile tõsiasi, et rubriigi avamiseks ilmus artikkel Jehoova tunnistajatest.” Peale selle ütlesid nad veel: „Käesolevaga tahaksime väljendada oma seisukohta, et me ei pea võimalikuks intervjuu andmist Pärnu Lehele antud kontekstis.”
Nende religioonide esindajad jätkasid: „Ühiskonnas, kus paljud inimesed on segaduses mitmesuguste ’vaimsust’ propageerivate uusreligioonide ja sektantide ennast pealesuruvast rünnakust, näeme vajadust publikatsioonide järele, mis arvestavad kohalikku religioosset maastikku ja suudavad eristada ajaloolisi kirikuid sektantlusest ja äärmusrühmitustest. Piisavalt selgeks orientiiriks peaks olema Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskond, kes esindab oikumeenilises koos-töös tegutsevaid kristlikke kirikuid.”
Kuid kohe selle kirja järel esitas Pärnu Lehe selle artikli autor järgmised kainestavad mõtted: „Kõik, mida meie peame õigeks, ei pruugi seda olla. Ja Jumala seisukohad ning arvamused erinevatest kogudustest ei pruugi kokku langeda nelja auväärse kiriku seisukohtadega ning vastupidi. Keegi meist ei ole ilmeksimatu, kindlasti ei ole seda ka sajanditaguste traditsioonidega kirikud.”
Mida sina arvad nendest muutunud hoiakutest religioonide suhtes endistes Nõukogude Liidu vabariikides? Me oleme kindlad, et tõde otsivad inimesed hindavad kõikjal sellist usuvabadust.
[Kaart lk 23]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
SOOME
Helsingi
Läänemeri
EESTI
Tallinn
Pärnu
LÄTI
Riia
LEEDU
Vilnius
VENEMAA
St. Peterburg
Moskva
VALGEVENE
Minsk
[Pildid lk 24]
Jehoova tunnistajate kogudus Pärnus